Keskaegset kloostriluulet

Tõlkinud Tiina Kala (Akadeemia1992 nr. 11)

 

Etates anni vicium peccata tiranni
Currunt labuntur remanet crescunt statuuntur.
Ordo pudicicia pietas doctrina sophia
Languet sordescit refugit pigrescit hebescit
Idcirco pesti detrimentum grave mesti
Cedimus incidimus patimur languescimus imus

Ajastud aastad pahe patud türannid
Lähevad mööduvad jääb kasvavad püsivad.
Kord süüme vagadus õpetatus tarkus
Laguneb määrdub põgeneb nõrgeneb tuhmub.
Seepärast katkule raskesse õnnetusse meelt heites
alistume variseme seda talume
põeme läeme.

 

 

Francorum regi scripsit scola tota Salerni:

 

Si vis incolumen, si vis te vivere sanum,

Non minctum retine, somnum fuge meridianum.

Parce mero, cenato parum, nec sit tibi vanum

Surgere post epulas, et passus mille meabis.

Ut corpus redimas, ferrum paciaris et ignem:

Lote cale, sta pranse vel I, frigesce minute.

Qui bene degerit, ingerit, egerit, est bene sanus.


 

Frankide keiser sai kirja, mis koolist Salernos:

kui reipana tahad ja tervene elada ära,

ei kust tule pidada, koguda kõhtu ja pära.

Ära koormat pea sees, jäta uni kesk päevakära.

Väldi veini, einesta vähe, et poleks sul nälga.

Söögi järel tõuse sa ning tuhatkond sammu kõnni.

Et lunastada keha, sa kannata rauda ja tuldki,

külmas kümble, söö jalal või käi ning jahtu veidi

Kes hästi elutseb, täieneb, tühjeneb,

sel hea on tervis.


 

Dat vinum purum tibi ter tria commoda: primum:

Confortat stomachum, cerebum, reddit tibi letum

Fumos evacuat et viscera plena relaxat.

Auget et ingenium, visum nutrit, linit aures.

Sit mensura somes, nes vacues et opes.

 

Saad puhtast veinist kolm mõnu sa kolmel viisil:

esmalt hellitab kõhtu ja pead, toob sulle rõõmu,

mustuse puhastab, sooled teeb küllaga lõdvaks,

teritab ju taipamist, pilku toidab, sätib kõrvu.

Toop olgu se seltsiks, mitte kasutuks koormaks.

 

Nota:Que sub mortali bona fiuni, dant bona terre,

 

cor reddunt [h]abile, minuunt tormenta gehenne.

 

 

 

Tea: kellel siin maa peal head on teod, head muldagi viivad,

Koormata südameil leevendavad põrgupiina.

 

Need värsid pärinevad Tallinna Linnaarhiivis säilitatavast tõenäliselt prantsuse päritolu 13. Sajandi koodeksist, mille põhiteksti esimene osa on variant paavst Innocentus III Ordo Missae’st ning teine osa kokkuvõte Petrus Lombarduse Sententside raamatu neljandast osast (Sententiarum libri quattuor). Nimetatud põhitekstile listud värsid on tüüpiliseks näiteks luulest, nagu neid Lääne-Euroopas karolingide renessansi järel viljeldi.

Tiina Kala