Birgitiinide roosipärg

Ei ole ainult üks viis palvehelmeid kasutada; birgitiinide palvehelmete tutvustus.
Roosipärg.

Ajaloos on populaarsuselt suurimat konkurentsi, Dominiiklaste või nn. tavalisele roosipärjale, pakkunud Birgitiinide roosipärg.
Püha Birgitat peetakse selle roosipärja leiutajaks ja levitajaks. See jaguneb kuueks osaks, kus igas osas loetakse Meie Isa, Ole Tervitatud 10 korda ja Mina usun ühe korra. Pärast neid kuute osa, lisatakse veel Meie Isa, et kokku saada tema 7 kannatust või rõõmu; Ole tervitatud öeldakse veel 3 korda, et tuleks kokku 63 eluaastat.
Vaatamata traditsioonile ja paavstlikule autoriteedile ei ole otseseid tõendeid, et see tava oleks alguse saanud püha Birgitast. Ta võis kasutada palvehelmeid, kuid ei saa kindlalt tõestada, et püha Birgita või tema järgijad oleks välja mõtelnud uue viisi roosipärja palvetamiseks. Esimene dokumenteeritud tõestus pärineb Indulgentside Ametilt aastast 1714, mis tsiteerib paavst Leo X, 1515. aastast andes 100 päeva patukaristuse kustutust, iga loetud Ole Tervitatud palve eest neile, kes loevad p. Birgita helmeid.
Kindel on see, et Neitsi Maarja 63 maa peal elatud aastat pärinevad püha Birgita Ilmutustest. Seega võib väita, et püha Birgita järgi hakati nimetama 63 helmelist roosipärga, et eristada seda frantsiskaanide 72 helmelistest. 16. ja 17. sajandil oli Birgitiinide roosipärg peaaegu sama populaarne, kui nn tavaline roosipärg; on teada, et birgitiini mungad olid selle levitajad ja Paljasjalgsed Karmeliidid on võtnud selle kasutusse. Ka Lourde’s asuv roosipärg Neitsi Maarja kuju küljes on 63 helmeline birgitiinide roosipärg. Ka tavaks saanud kolm “lisa helmest” viie-kümnesel roosipärjal on võetud, ilma otsese tähenduseta, 63 helmeliselt roosipärjalt.

Esimene osa. Rõõmurikas roosipärg.

1. Pärispatuta saamine (Lk. 1,28; Siir 24; Tark. 8; Ülem. 4,7)
2. Maarjakuulutamine (Lk. 1,26-38)
3. Maarja külastab Eliisabetti (Lk. 1,39-45)
4. Jeesuse sündimine (Lk. 2,1-7)
5. Jeesuse templissetoomine (Lk. 2,22-24)
6. Jeesuse leidmine templist (Lk. 2,41-50)

Teine osa. Valgusküllane roosipärg.

7. Jeesuse ristimine Jordani jões (Mt. 3,13-16)
8. Jeesuse esimene imetegu Kaana pulmas (Jh. 2,1-11)
9. Evangeeliumi kuulutamine (Mk. 1,14-15)
10. Jeesuse kirgastamine (Mt. 17,1-8; Lk. 9,35)
11. Sisenemine Jeruusalemma (Lk. 19,29-40)
12. Armulaua sisseseadmine Viimsel Õhtusöömaajal (Mt. 26; Jh. 13,1)

Kolmas osa. Valurikas roosipärg.

13. Jeesuse palve Ketsemani aias. (Mt. 26,36-46)
14. Jeesuse piitsutamine (Mk. 15,15-20)
15. Jeesuse kroonimine okaskrooniga (Mt. 27,27-31)
16. Jeesuse ristitee (Lk. 23,26-32)
17. Jeesuse surm ristil (Lk. 23,33-43,44-46)
18. Surnud Jeesus Ema kätel (Lk. 2,35)

Neljas osa. Aurikas roosipärg.

19. Jeesuse ülestõusmine (Lk. 24,1-12)
20. Jeesuse taevasseminemine (Ap. 1,3-11)
21. Püha Vaimu väljavalamine nelipühil (Ap. 2,1-6)
22. Maarja taevassevõtmine (Siir. 24,8-11; Juudit 13,18-20)
23. Neitsi Maarja kroonimine taeva ja maa kuningannaks (Ilm. 12,1-6; Ps 45,14-18)
24. Maarja eestkoste (Jh. 19,26)

Aeg Advendist Paastuni Paastust Ülestõusmiseni Ülestõusmis-ajast Advendini
Pühapäeviti Rõõmurikas Valurikas Aurikas
Esmaspäeviti Rõõmurikas Rõõmurikas Rõõmurikas
Teisipäeviti Valurikas Valurikas Valurikas
Kolmapäeviti Aurikas Aurikas Aurikas
Neljapäeviti Valgusküllane Valgusküllane Valgusküllane
Reedeti Valurikas Valurikas Valurikas
Laupäeviti Rõõmurikas Rõõmurikas Rõõmurikas

5 kommentaari

  1. valgusküllased saladused

    Aga valgusküllased saladused on ju hoopis hiljaaegu lisatud ning nende taga mingit traditsiooni ei ole. Birgintiinide roosipärja puhul ma ei tea aga näiteks dominikaanide oma rikuvad valgusküllased saladused ära.
    Traditsioonilisel kolmeosalisel (rõõmurikas-valurikas-aurikas) tuleb Ave-Mariade arv kokku 150, mis vastab psalmide arvule psaltris, modernsel tuleb lisaks veel 50 ja saadud number 200 ei vasta mitte millelegi. Ometi on roosipärg tavausklikul traditsiooniliselt just vaimselt seotud kloostrites loetava breviaariga, kus psalter pidevalt läbi palvetatakse.

  2. valgusküllased saladused

    Aga valgusküllased saladused on ju hoopis hiljaaegu lisatud ning nende taga mingit traditsiooni ei ole. Birgintiinide roosipärja puhul ma ei tea aga näiteks dominikaanide oma rikuvad valgusküllased saladused ära.
    Traditsioonilisel kolmeosalisel (rõõmurikas-valurikas-aurikas) tuleb Ave-Mariade arv kokku 150, mis vastab psalmide arvule psaltris, modernsel tuleb lisaks veel 50 ja saadud number 200 ei vasta mitte millelegi. Ometi on roosipärg tavausklikul traditsiooniliselt just vaimselt seotud kloostrites loetava breviaariga, kus psalter pidevalt läbi palvetatakse.

    1. Re: valgusküllased saladused

      Roosipärg on eelkõige rahvapärane palve, see ei ole kuidagi liturgiliselt paika pandud. Niiet mingit kohustust, kui palju ja mida palvetada ei ole. Mõned loevad pärast ave-mariasid salme Piiblist, mõned mingeid mõtisklusi enne saladusi… Mõned mõtisklevad ka teiste Jeesuse või Neitsi Maarja elu sündmuste üle.
      Traditsioonist: Need valgusküllased saladused on soovituslikuna lisanud Rooma paavst Johannes Paulus II. Põhjendanud on ta seda ise entsüklikas \”Rosarium …\”.
      Ise arvan, et need valgusküllased saladused pigem annavad palveelule juurde, kui võtavad sealt midagi ära.

      1. Jah, roosipärg on rahvapärane, traditsiooniliselt kirjaoskamatu rahva vaste breviaari lugemisele, kus 150 Ave-Mariat vastavad 150 psalmile. Uus roosipärg enam sellele ei vasta.
        Teiseks, minu isiklikul arusaamisel, on traditsioonilisel kolmeosalisel roosipärjal kogu kristluse kvintessents kokku võetud: Jumal sündis, Jumal andis oma elu lunastuseks, Jumal tõusis üles. Kõik, mida inimene lunastuseks vajab on selles kokku võetud. Veest veini tegemine on selle kõrval üsna väheoluline, et mitte öelda kõrvalejuhtiv fakt. Ja ka protestandimaiguline Püha Õhtusöömaaja rõhutamine pole Kolgata ohvri kõrval nii oluline, et see kindlasti roosipärjas olema peaks. Leian, et samal ajal, kui roosipärga oleks justkui rikastatud, on tegelikult tegu selles sisalduva sõnumi ja selle kaudu tema väe lahjendamisega.

  3. Vaatamata traditsioonile ja paavstlikule autoriteedile ei ole otseseid tõendeid, et see tava oleks alguse saanud püha Birgitast. Ta võis kasutada palvehelmeid, kuid ei saa kindlalt tõestada, et püha Birgita või tema järgijad oleks välja mõtelnud uue viisi roosipärja palvetamiseks. Esimene dokumenteeritud tõestus pärineb Indulgentside Ametilt aastast 1714, mis tsiteerib paavst Leo X, 1515. aastast andes 100 päeva patukaristuse kustutust, iga loetud Ole Tervitatud palve eest neile, kes loevad p. Birgita helmeid.

Comments are closed.