Laulud

1931. aasta lauluraamatu laulud.
Kuna keel muutunud ja mõnede sõnade tähendus on lausa pea pealepööratud, siis igasugusel harduslikul kasutamisel peab hoolikalt üle vaatama, mis kätte võetasse.

Oh Looja Vaim, nüüd hingesse,
Su lastel tule kõigile.
Meid kõiki täida armuga,
meid oma väega loonud Sa.

Sind Rõõmustajaks hüütakse,
Sind meile taevast antakse.
Sa elukaev ja valgustus
ja hinge ülim varandus.

Sa annad andeid rahvale,
Sind Isa sõrmeks peetakse.
Me keeli paned rääkima;
nii Isa tõotust täidad Sa.

Su valgust ise süüta meis
ja armu leeki südameis.
Me ihu nõtrust kinnita,
meid pimeduses valgusta.

Meid kurja küüsist vabasta,
me hinge rahus kosuta,
et Sinu järel truuduses
me kõnnime ja puhtuses.

Meid Isa tundma õpeta
ja Tema Poega Jeesust ka,
et usume kõik südamest,
et Sina lähtud mõlemast.

Au olgu kõigest südamest
ja tänu ikka igavest
nüüd Isale ja Pojale!
Au, kiitus Püha Vaimule!
Kuningas Kristusele

1. Kuningas, Golgatal valasid vere; Rahuvürst, avasid armude mere: /
Valusas võitluses surma sa köitsid; hüljatult Isast meil kodumaa võitsid. /
Vendadeks rahvad on Golgatal saanud, Golgata kaudu viib rahule tee: /
Golgatal rahvused relvad on heitnud, Kuningas kõigil on siin ühine.

(Refrään 🙂 Las koondub meie maleva, las hümnus tõuseb tormama, /
Las ärkab Maarjamaa! Ärka, Maarjamaa! /
Meil Kristus olgu Kuningaks, Maarja meie emandaks! /
Üles, võitlema! Üles, võitlema!

2. Südames tunneme ülimat tõde: Kristuses usklikud vend on ja õde! /
Golgata risti all ühendust loome: Ülima Kuninga käsu säält toome: /
“Isa, ma tahan, et üheks nad saavad: armastus kogugu Kiriku neid! /
Nähtava riigi nad Kirikus loovad: ühine usk seob nende südameid.”

3. Kõnnime kodumaa nurmede üle, mõtleme kadunud aegade pääle: /
Harduses niiskuvad silmad, ja süda mäletab lahkunud põlvede häda! /
Aegade udu seest paistavad nemad, kellele vapiks sai Kristuse rist: /
Märtrite kujud, nii taevalik-kenad, kutsuvad meidki truiks sõdureiks!

4. Kuninga sõdureiks tahame minna, asuda Kuninga kaljusse linna! /
Möllaku maailmas tormised ajad: Kuninga linna ei kõiguta nemad. /
Rammu on sõdureil, küllalt neid toitu: Hostias peitub neil tugevus, jõud. /
Sõduri pilk näeb ju kiirgamas koitu, tormidest läbi viib neid nende sõud.

5. Kodumaa tütred ja kodumaa pojad. Varemeiks vajuvad tuhanded kojad; /
Tuhanded hinged on hukkumas: Tööle! Päästame sõdureid Kuninga väele! /
Tõstame kõrgele lehvima lippu, millel on tulistel tähtedel rist. /
Patuööst taevase valguse tippu sõdureid omi viib Kuningas Krist!

Hommikul ja õhtul.

1.

1. Ma tervitan sind, valgus uus, uus päev siin maises elus;/
ma tervitan sind hooles truus, mis kindel rõõmus, valus. /
Sa kõrgeim Isa, aita mind, et igal tööl ma kiidaks sind.

2. Mu Jeesus, elupäikene, mu hingel anna sooja. /
Mis pime, seda valgeks tee ja põleta kõik rooja. /
Su elupäikse kiirtega mind, Issand, elul’ ärata.

3. Oh Püha Vaim, su tulega mu pääle tule alla! /
Et kõik mu töö võiks tänada mu Loojat, jõudu anna! /
See püha töö, see püha vaev, ta kestku täna terve päev!

2.

1. Auks mu Jumalale tulgu kõik mu töö ja puhkus ka. /
Tema kiitust kasvatagu kõik, mis teen ja ihkan ma. /
Temal toon ma rõõmu, valu, ihu, hinge, terve elu: /
Aita, Issand, armuga!

2. Looja nime tahan kiita, truult ta tahte täitmises, /
Oma armastust tal süüta, põgeneda pattudest. /
Sinu hääks kõik kannatada, Et ei saaks sust lahutada: /
Seks, oh Jeesus, aita sa!

3. Sind, Maarja, armastada tahan õige lapsena. /
Kõigest patust puhtaks jääda aita mind mu emana: /
Pühitseda elu noorust, austades su selget voorust, /
Jeesuslapse sõbrana.

4. Püha Joosep, sulle annan sõbra, vaenlast, varandust,/
kõik, mis südames ma kannan, kaitseda, täis usaldust. /
Lahkelt mind su varju peida viimsel tunnil, las mul leida /
Jeesukest, täis armastust.

 

3.

1. Kui hommikul ma üles ärkan, sind, Jeesu süda, tervitan /
ja päeva vaeva, päeva mured, kõik südamest sul ohverdan.

2. Sind, Jeesu süda, ainult vaatlen, mu täht, mu troost, mu valgus sa: /
Su ustavuse peale toetan, see iial ei või kõikuda.

3. Siis võta endale mu süda, heale tööle jõudu anna tal: /
Ja peaks ta pöörma patu poole, ta hoia oma armu all.

4. Et sinust mind ei lahutataks, mind peida oma haavusse: /
Sääl kannatan, toon ohvrit, lähen, kui tahad, su eest surmale.

5. Nii tihti kui mu süda tuksub, ta täna sulle pühendan: /
Ta iga löök vaid ühte ütleb: Sind, Jeesu süda, armastan.

6. Ma soovitan su armastusel kõik minu armsad omaksed: /
Neid hoia ihu, hinge poolest, neid lase leida õiget teed.

7. Su õnnistust nüüd mulle anna, mu tänast päeva pühitse, /
ja ole minuga mu teedel, vii igavest mind sinule.

4.

1. Mu viimne mõte õhtutunnil on sulle, süda jumalik./
Ma uputan su armuhaavas kõik, mis mul hea, mis valulik.

2. Su helduse eest võta tänu, mis kaitsedes mu kõrval käis. /
Ka sellel ööl mind truuilt hoidku su püha ingel, armu täis.

3. Oh süda jumalik, mu patud ma kahetsen: täis armastust /
Mind võta jälle enesesse, mul kingi oma andestust.

4. Ma soovitan, mu Jeesu süda, kõik oma armsad sinule: /
Oh kaitse nende ihu, hinge, kes head on teinud minule.

5. Su pühas haavas uinun mina nüüd rahulikult puhkama: /
Oh anna, et mu viimsel tunnil mul taevavärav oleks ta!

 

5.

1. Vaikselt langeb hämar õhtu, lõpetab kõik päevatööd. /
Veelkord tervitan sind, Jeesus, soovides sul head ööd.

2. Mahedasti vilgub tuli igavene läbi öö, /
Ja kõik inglid lauldes tasa soovivad sul head ööd.

3. Oma õnnistavat võimu jaga, Issand, läbi öö, /
Kingi kõigile, kes kallid, armas Jeesus, head ööd.

4. Issand, kui ma suudaks ainult, valvaksin siin läbi öö: /
Kuid vaid tervitades laulan sulle, Jeesus, head ööd.

 

6.

1. Tulnud on öö: Ju vaikib maine töö. Su varju: tiivad löö mu hinge üle. /
Oh võta sa nüüd helde armuga mu armsa Isana mind oma sülle.

2. Maarja ka mind oma lapsena nüüd võta kaitseda vaenlase kiusust. /
Siis rahuga võin silmad sulgeda ja tänupalvega ärgata unest.

 

8.

1. Tasa vajuvad varjud ja kaugelt kella hääl; /
üle tumeda metsa, täheke, hiilgad sääl. /
Issand, võta meid hoida, valgus valgusest sa. /
Sinu arm ei kustu, jääb hõõguma.
2. Kihav elu nüüd vaikib, on valvel tähed veel. /
Tööd kes rõõmsalt on teinud, uinub ju vaiksel ööl. /
Issand, uinuvat ilma katab su halastus. /
Sinu juures rahu ja õnnistus.
3. Üle uinuva ilma, sääl igaviku teel, /
valgus ei kustu iial Jumala heldusel. /
Issand, aita meil hoida puhtaks rändaja rüüd /
ja kord päikse maale teed leida siit.

9.

1. Armas, helde Jeesuke, päike on ju läinud looja. /
Tänuga me tuleme viimast tervitust sul tooma. /
Hääd ööd, kallis Jeesuke, palves sulle soovime.
2. Täname sind südamest kõige eest, mis oled teinud. /
Õnnista, oh Jeesuke, mis veel tuleb, mis ju läinud; /
Hääd ööd, kallis Jeesuke, sinu lapsed oleme.
3. Anna andeks patud meil, lase meil su heldust leida. /
Meie südant puhasta, Jeesus, meile armu heida. /
Siis me sulle ütleme : Hääd ööd, kallis Jeesuke!
4. Maga, maga, Jeesuke, olgu uni sulle magus./
Hoia meid ka sellel ööl, lase magada meil rahus. /
Üles tõustes hommikul tah’me laulda kiitust sul.


Jõuluajal.


10.

1. Tee lahti, Issand, taeva uks’ ja valgusta maa pimedust. /
Oh tulgu Õnnistegija, kes Neitsist pidi sündima.
2. Oh tulgu meile süütu Tall; me koormatud siin patu all. /
Meid pettis tige kavalus, ei lõppe meie kaebus.
3. Ei ole meie teenus see, vaid halastuse kõrgeim tee: /
Et Jumal ennast alandab ja Neitsi ihust lihaks saab.
4. Gabriel tuli taevast, ilmsüütut Neitsit tervitas: /
“Täis armu oled, Maarja, sest Jumal ise sinuga.”
5. “Nii väga Jumal halastab, et Looja sinu lapseks saab, /
Ja Püha Vaimu võimuga sa Päästjat kannad emana.”
6. Oh halastuse sügavus! Oh ime helde armastus, /
Kes Isa Sõna suures väes, saab meile vennaks nõtruses.
7. Au Jumalale Isale, au tema ainu Pojale, /
Ja Pühal Vaimul ühtlasi, Kolmainul kiitus alati.

11.

1. “Anna kastet alla, taevas ; põud ju kõrvetab me maid”,/
Hüüdis rahvas hirmuvaevas Jumalat, kelt tõotust sai. /
»Tuleb maha Lunastaja, avab kõigil taevamaja.”/
Kinni oli värav veel, kuni Päästja viibis teel.
2. Jumal oli liigutatud, mõtles ära päästa meid, /
Lunastada meie patud, Poja läbi osta meid. /
Ingel taevast alla laskus, varsti oli maapealt vastus: /
“Jumal Isa, teenin ma: sündigu, mis tahad sa!”
3. Igavene hingekarjus, kes meil elu, valgust loob, /
Naise keha vaeses varjus inimsoole ennast toob. /
Ilm on rõõmu õndsusläikes, sest et meil on vastne päike, /
Kuni tema looja läeb, kiituslaul mu hinge jääb.
4. Jah, ta tuleb inimkujul, nagu prohvet kuulutas: /
Elu, valgus, tõotatunul teel maailma järgnemas. /
Näe, kuis surmavarjud kaovad,
põrguväed alla vaovad: /
Sulasena Jumal sai murdma patuahelaid.

12.

1. Oh tule kord, Emmanuel, tee vabaks vaene Iisrael! /
Siin hädaorus viibime; täis igatsust sind anume.
Refrään: Rõõmsaks saa, rõõmsaks saa, oh Iisrael, küll tuleb pea Emmanuel!
2. Oh tule… /
Ja Jeesu halduskepiga meist vaenlasväed eemalda!
3. Oh tule… /
Kuldpäike hakkab hiilgama: Öövarjud, udu lahuta!
4. Oh tule… /
Ja Taavetilt saan’d võtmega meil taevavärav ava sa!
5. Oh tule… /
Oh tule, Jumal Sebaot, ja päästa meid, kel hädaoht!

13.

1. Maarja õhkab südamest: Mil tõuseb täht mu rahva seest? /
Emmanuel, oh tule sa, kadunud sugu uuenda. /
Ave Maria, Issand sinuga!
2. See päev, mis ilma uueks teeb: Laul taevast alla heliseb ; /
Üks ingel avab taevaust, toob Looja Emal tervitust : /
Ave Maria, Issand sinuga!
3. Maria, naiste särav kroon, su süli Igavese troon!
Su kätes kõige kallim and, mis Jumal iial valmistand. /
Ave Maria, Issand sinuga!

14.

1. Üks roos on meile võrsund, ta tärkas Jesse soost, /
Kuis prohvetid on laulnud, kuis selgub pühast loost; /
Ja õrna juure seest küll külmal talve ajal ta kandis õiekest.
2. See roosikene armas, Jesaiast kuulutud: /
Maarja on see puhas, kes õie kinkinud ; /
Kes puhta emana küll Püha Vaimu varjul tõi poja neitsina.
3. Sest karjastele ingel tõi rõõmusõnumi, /
Et Kristus samal tunnil on tulnud ilmale. /
Nad tõtsid Betlemma ja leidsid lapsukese ja neitsi emana.
4. Üks helge täht siis juhtis kolm tarka Idamaalt. /
Nad tulid kummardades ta ette austavalt, /
Ja tõid kulda tal ja viirukit ja mürri, kuis väärib kuningal.
5. Maarja, helde Ema, ma palun südamest: /
Su Poja valu pärast, kes suri meie eest: /
Oh näita Jeesukest meil kõrges taevasaalis, kus rõõmu igavest.

15.

1. Oh õnnelik öö, mil karjastele /
Üks ingel, suur, kena, tõi rõõmsuse sõna, /
Et Petlemmas sündis neil Lunastaja, /
Kes päästma meid tulnud ning õnnistama.
2. “Siis rutake nüüd!”, nii inglite hüüd, / “
Teil sündinud Jeesus, kõik isade lootus, /
Küll viletsas laudas, mis näete teel; /
Ta lapsena lamab ja mähkmetes veel.”
3. Nüüd näitas end seal hulk ingleid ka veel /
Ning toredas salmis: “Au Jumalal kõrges /
Ja õiglastel rahu”, nad kuulutasid, /
Sest karjased väga ju rõõmustasid.
4. Nad ruttasid ka küll viibimata /
Ning Petlemma tallis ja õlgedest hällis /
Nad vaatlesid Jeesust nii väikesena, /
Ja suudlesid jalgu tal austusega.
5. Oh õnnelik öö! Sa hea lapsuke! /
Kuis oled nii armas ja helduserikas! /
Sa võidad mu südame su armuga /
Ja jäädavalt täidad oma rahuga.

16.

1. Nüüd õndsa rõõmuga hakakem hõiskama, /
Et meie hinge päike on tallis, sõime sees. /
Üks lapsukene väike küll ilmakõiksuses: /
Ta ainus Issand suur.
2. Mu armas Jeesuke, sa hinge rõõmuke, i
oh lohuta mu südant, sa parim lapsuke. /
Su rohke armu pärast, sa taeva iluke, /
Imelind tõmba endale!
3. Su juures on kõik rõõm ja igavene õnn, /
Seal, kus kõik inglid laulvad su suurest heldusest, /
seal, kus kõik õndsad näevad su palet rõõmsuses, /
sind kiites igavest.
4. Oh Neitsi ainuke, kes lapsel emake, /
Neil võida tema armu, sind kuuleb kindlaste. /
Tee, et ta ükskord kutsub meid paradiisisse. /
Oh aita, ema hää!

17

1. Tahan minna vaatma mulle sündin’d lapsukest /.
Luba, Ema, näha minu väikest Jeesukest. /
Vaadata mul lase su lapse silmisse, /
Kust armastuse päike ju paistab ilmasse.
2. Laps, nii helde, armas, võta mind su kõrvale! /
Öö, kuis särad selgelt ; andsid Jeesu minule. / ‘
Neitsi, meile näita su lapse silmi ka, /
Kus ilmad piiramata, kus taevad otsata.
3. Lahkuma nüüd pean. Tõsta õnnistades käed, /
Kelle juhil, tean, saadavad mind taeva väed. /
Lahkudes mind luba su silma vaadata : /
Sealt taeva rõõmu juba võib ette aimata.

18.

1. Jeesus laps, seal väikses laudas, oh kui väike sa! /
Inimeste lapsed sooviks olla suurina. /
Alandlikeks meidki tee, armas Jeesus lapsuke. /
Lapsiks saada heldelt aita, teed meil näita!
2. Jeesus laps, seal vaeses laudas, oh kui vaene sa! /
Ei sa oma nagu meie kodu voodiga. /
Tee meid vabaks, lapsuke, muidu rikkust orjame. /
Vaeseiks saada heldelt aita, teed meil näita!
5. Jeesus laps, seal külmas laudas, oh kui armas sa! /
Meie kõigi peale vaata õrna pilguga. /
Võta, kallis Jeesuke, meid su armu hõlmasse. /
Armastuses meidki aita õndsust leida.

19.

1. Püha öö, õnnistud öö! Magamas kõik on maas: /
Valvab Joosep ja Maarja veel. Kaunis poisike õlgede pääl. /
Maga, sa jumalik laps!
2. Püha öö, õnnistud öö! Ingli hääl välja pääl, /
Laulab rõõmsalt alleluja, tuleb karjastel kuulutada: /
Kristus on sündinud teil.
3. Püha öö, õnnistud öö. Naeratab Jeesuke. /
Jõudnud on see päästmise tund, millal lõppenud saatana sund: /
Kristus on sündinud meil.

20.

1. Kuna Kristus sündis ja maailma ilmus, /
Pime öö sai valgeks, kurbus muutus rõõmuks. /
Ilmuvad ju inglihulgad, Jumalale kiitust laulvad:
Refrään : Gloria, gloria, gloria in excelsis Deo!
2. Tulnud on meil Kristus, Isa armas Poeg. /
Sellest päevast algab õnnis armuaeg. /
Jõululaps on ennast näitnud, meie igatsuse täitnud.
3. Nüüd sind, Jeesukene, kallis lapsukene, /
Rõõmsalt tervitame, kiites kummardame. /
Päästja, keda sõimes näeme, aita, et su juure jääme!

21.

1. Jumal ilmub siin maailma : Lapsena taeva Issand!
Lamab süles Neitsi Emal, oh kui imeline and! /
Meie lihast lihaks saanud, võttis ta meid lunastada, /
Põlates taeva rõõmu tuli, et meil vennaks saada.
2. Keda inglid taevas kõrges lauldes kiitvad, ülistavad, /
Külmas laudas magab sõimes, loomad talle soojust andvad; /
Siinailt suur Käsuandja abitult ja vaikselt lamab, /
Kes maailma vägev kandja, sellel ema rinda annab.
3. Armas laps, sind tervitame, oma südamed sul toome. /
Luba, et su armumerest puhast armastust me joome. /
Õnista meid, rahu andes; pühas ühenduses hoia, /
Las meil vendi armastades truult sinu teedel käia.

22.

1. Adeste, fideles, laeti triumphantes;
Venite, venite in Bethlehem.
Natum videte Regem angelorum.

Refrään

Venite adoremus, venite adoremus,
Venite adoremus, Dominum.

Deum de Deo, lumen de lumine,
Parturit virgo mater,
Deum verum, genitum, non factum.

Refrään

En grege relicto, humiles ad cunas
Vocati pastores approperant:
Et nos ovanti gradu festinemus.

Refrään

Stella duce, Magi Christum adorantes,
Aurum, thus, et myrrham dant munera.
Jesu infanti corda praebeamus.

Refrään

Aeterni Parrentis splendorem aeternum
Velatum sub carne videbimus,
Deum infantem, pannis involutem.

Refrään

Pro nobis egenum et foeno cubantem
Piis foveamus amplexibus;
Sic nos amantem quis non redamaret?

Refrään

23.

1. Seal jõudis armurikas öö, mil algas lunastuse töö. /
Kuis rõõmustas end inglikoor, sest sündis Kristus, pääsettoov.
2. Ja kõlas võimas inglilaul, viis: “Jumalale kõrges au!” /
Ning hinge haaras üllas mald, meid kaugeid hõlmas tema hald.
3. Ja kuldseist pilvist kostis siis üks võluv taevaliste viis, /
Ja taevasärast hurmavlik sai karjastele heidet pilk.

24.

1. Sul kiitus kõik olgu, sa pühaduslaps. /
Rõõm kõikidelt tulgu, sa jumalik laps. /
Sa vaesuses hällis said magada seal, /
Nii madalas tallis vaid põhkude peal. /
Näol rõõm siiski põleb ja naeratab huul, /
Ehk ümber küll õled ja puhumas tuul.
2. Su silmake puhas, seal säramas pilk, /
Kui päikse käes luhal on lillel veetilk. /
Su käekesed valged, juus särab kui kuld, /
Kui roosid su palged, neis rõõmude tuld. /
Kui maasikad huuled, kus puhkamas arm, /
Täis Eedeni luulet su ilu on sarm.
3. Täis südame armu, kus lootuse kiir,
Sul pattude karmul said pandud nüüd piir, /
Sest rõõm võtkem rinda ja laulgu me keeli /
Sull’ kallimat hinda las pakub me meel! /
Te, karjased, püüdke kõik ligemal tal /
Ja hõisates hüüdke: On õndsust nüüd maal.

25.

1. Oh maga, taevapoisike, oh maga magusalt :
Sind unel hällib inglike nii õrnalt mahedalt /
Oh Jeesuke, meil armas sa, sind armastame otsata.
Refrään: Uinu, uinu, taevapoisike, uinu!
2. Maarja hella pilguga sull’ vaiba laotas; /
Peab kinni hinge Joosep ka, et sind ei ärataks. /
Vait seisab vaga karjane su ees, oo taevalapsuke.
3. Pea sirgud suureks, voolab siis su veri Golgatal: /
Sind risti inimviha viis; sind maeta kalju all. /
Nüüd silmakesed sulge sa, veel on sul magus puhata.
4. Nii uinub ema süles ka küll mõni lapsuke. /
Kui suureks sirgunud on ta, tal ristiline tee. /
Oh Jeesus, aita kanda sa ta risti armastusega.

26.

1. Jeesuslaps, sa kuule meid, luba kummardada. /
Õnnista me kõnniteid, ole valgusrada, /
Et meil anda armu palju, sest su rist küll oli valju: Kingi meile armu!
2. Puhus sulle kõle tuul, Jeesuslaps, sa kallis. /
Olid külmad õled sul, sündinud kui tallis. /
Aga nüüd sa valgusttooja, teed me südameile sooja : Tule südameisse!
3. Võta osa südamest, armu meile jaga. /
Tee meist igast tallekest mõtte puhtamaga, /
Kes su püha tahte järgi püüaks kuldseid elupärgi: Armastuse valgel.

 

27.

1. Oh Jeesu nimi, püha, suur, sa rõõmuläte taevast! /
Sa valgus päiksest heledam, mis päästab kõigest vaevast. /
Oh kosuta mind rännuteel, mu kilbiks ole võitlusel ja täheks elu õhtul.
2. Mu kannatuses, raskuses too karastust ja rahu! /
Kus aitajana oled sees, ei sinna nõtrus mahu. /
Mu Jeesus, surnuist äratad ja põrgu võimu hirmutad: Su peale üksi loodan.
3. Kui viimaks elu põgeneb ja ilma rõõmu kaob, /
Hing Looja juure jälle läeb ja keha hauda vaob; /
Kui süda lõhkeb, palun sind: Mu Issand, ära jäta mind, vii rahule mind, Jeesus!

28.

1. Ju vara hommikul laul südamest käib mull:
Refrään : Sull’ kiitus, Jeesus Kristus! /
Laul paikseloojangul on hinge toodangul:

Refrään: Sull’ kiitus, Jeesus Kristus!

2. Näen lilli välja peal, koos linnuga käib hääl: /
Näen päikest, tähti, kuud, laul täidab rõõmul suud:

3. Las varitseb mind vaev, las vajub elulaev : /
Las olen surmasuus, mul süda siiski uus:

4. Las tuleb surmatund, näen ikka haua und : /
las sõbrul saabub surm ja paistab taevanurm:

5. Kord inglikooriga ma rõõmsalt laulan ka : /
Ja taevas sõbruga koos hardalt hüüan ma:

29.

1. Mu tugevus, sind armastada ma tahan, minu ehe sa. /
Sind tahan teoga austada ja ikka kestva ihaga. /
Sind, magus valgus, armastan, kuni ma elu lõpetan.

2. Mu elu, sind ma ikka austan, mu parim sõber oled sa. /
Sind armastan ja kõrgeks tõstan nii kaua, kui mind soendad sa. /
Ma armastan sind, Talleke, sa minu hinge peiuke.

3. Ah, hilja ma sind tundma saanud, sa kõrgeks kiidet iludus. /
Sind hiljem omaks nimetanud, sa kõige kõrgem varandus. /
See kurvastab ja vaevab mind, et hilja sain ma tundma sind.

4. Ma jooksin, eksind, pimestatud; ma otsisin, ei leidnud sind.
End olin sinust ära pöörnud ja loodud valgust ihkasin. /
Et lõppenud mu hinge öö, on sinu halastuse töö.

5. Sind, Jumal, tahan taga nõuda, sind ihaldada, minu kroon, /
Ja palgata sind armastada ka siis, kui suurim häda on. /
Sind, kallis valgus, armastan, kuni ma elu lõpetan.

30.

1. Ma kummardan sind, armuvägi, mis Jeesuses end ilmutand. /
Ma astun armastuse ligi, mis põrmu peale halastand. /
Mu oma mõte ära kaob ja armumerre üksi vaob.
2. Kui väga sa mind armastanud, ja kuis su süda nõuab mind! /
See imearm mind äratanud, et minu hing ka ihkab sind. /
Mu sees sa asu armu võimus, et võsuksin ka sinu vaimus.
3. Ma tunnen, süda sõuab sulle, su oma olen üksnes. /
Ei kaduv ilm too õnne mulle: Mul elu sinus elades. /
Su juures rahu, rõõmu leian, end armumerre peita püüan.
4. Su oma, Issand, on mu süda, sa minu vara ja mu vait. /
Mu eest sa kandsid surma häda, et mulle tõuseks elukoit. /
Sa maksid minu võla ära, mu hinge õnn ja kalleim sära.
5. Oh Jeesus, oma püha nime mu südamesse kirjuta, /
Et sinu suure armu ime võiks hinge sisse vajuda, /
Et sõna, töö ja terve elu siis kuulutaks su nime ilu.


Paastuajal.

31.

1. Oh süütu Tallekene, kest ennast ohvriks andsid, /
Mu kallis Jeesukene, kes ristisurma kandsid.
Lunastasid meid patust, võtsid meilt meeleheitlust:
Refrään: Oh heida meil armu, Jeesus!
2. Ei ole keelt siin ilmas su valu avaldada: /
Kui aias palud Isa sind vaevast vabastada. /
Ilm magas patu unes: Sa valvasid, sa võitsid.
3. Mu Jeesus, seisad vaikiv, kui küsib Kaifas kohtus. /
Su silmast aga läigib su igavene tarkus. /
Su teotuste läbi meilt võta patu häbi.
4. Oh Issand, piitsanuhtlust sa võtsid vaikselt vastu; /
Neid, vaeseid kurja orje, sa tahtsid patust päästa. /
Su veri maksis ära kõik meie patuvõla.
5. Sull’ kibuvitsapärja on timuk pähe pannud. /
Ei iial vürst maailmas nii autut krooni kannud. /
Küll meie süü sull’, Jeesus, neid kibuvitse sidus.
6. Sa sõnalausumata nüüd lähed risti kandes. /
Sind viivad Golgatale, sull’ piitsahoope andes. /
Küll rõhub ristist rohkem sind meie patukoorem.
7. Oh ristipuu, kust metsast sind Golgatale toodi, /
Et õitsevad su ladvas nii imekallid roosid? /
Need on mu Jeesu haavad, mis meile elu toovad.
8. Nüüd lõpul Jeesu piinad; ta hauas juba puhkab. /
Ning valurikas Ema ta ülestõusmist ihkab. /
Oh, tule haua sülest, sa päike, tõuse üles! /
Neil anna su rahu, Jeesus!

32.

1. Oh pea, täis verd ja haavu, täis valu, teotud, /
Kel kibuvitsa oksad on krooniks seotud. /
Oh pea, sind teises kroonis kõik taevas kummardab. /
Sind vagal pisaratel mu süda tervitab.
2. Su palge kaunis purpur, su huulte eluvärv, /
Su iludus on kadund, sind katnud surmahärm. /
Kuid sinu pilgust hoovab veel ülev kannatus,/
Mis patustele tõotab su armu õnnistust.
3. Oh Issand, minu võlad on need, mis maksid sa, /
Mis kandsid sinu õlad: Kõik olen kogun’d ma. /
Jah mina, mina vaene, kõik seda teenisin: /
Oh kustuta, mu Päästja, mis mina eksisin.
4. Ma tänan, parim sõber, sind kõigest südamest, /
Et seda surmavalu sa kandsid minu eest. /
Oh anna, et ma hoian su poole truuduses,
Et kahetsus ei kustuks mul iial südames.
5. Kui ükskord pean mina siit ilmast lahkuma, /
Siis tule appi sina mull’ oma armuga. /
Kui viimses kitsikuses mu süda närtsib siin, /
Siis päästku ahastusest mind sinu hirm ja piin.
6. Mu surmatunnil ilmu mull’ troostiks, kilbiks ka, /
Ja anna ennast näha, kuis ristil surid sa. /
Siis tahan usukindlalt su pääle vaadata, /
Sind oma rinnal’ vaota ja surra rahuga.

33.

1. Oh rist, sa ülipüha, sa kandsid ära viha, /
Mis meie peale surus, kuis vääris patu kurjus.
2. Su küljes Jeesus ripub, surm talle peale kipub; /
Ta hirmsas janus kaebab, suur valu teda vaevab.
3. Kes tohtis seda lüüa ja risti peale viia? /
Ta polnud kurja teinud, ta halbu teid ei käinud.
4. Oh vaata, inimene: Ilmsüütu Jeesukene /
Su patud kanda võttis, sind päästma surma tõttis.
5. Mu helde, kallis Issand, sa võidad minu südant, /
Sa kannatad mu pärast, et pääseksin ma hädast.
6. Jah, mina seda tegin, sind pattudega peksin.
Need piitsad, okkad, naelad on ainult minu võlad.
7. Sa köisi, paelu kandsid ja ennast surma andsid, /
Et saaksin lahti põrgust ja õpiksin sult truudust.
8. Oh Jeesus, nüüd ma tean, et risti kandma pean, /
Su järel truuilt käima, su armu mõõtu täitma.
9. Nii tasane kui sina, nii alandlik ka mina /
Nüüd tahan vaikselt kanda ja vennal andeks anda.
10. Sa püha ohvrilammas, sa püha ristisammas, /
sa altar ülev, hiilgav, sa elupuu, täis vilja.
11. Oh kannel, mille keelilt, mu Lunastaja huulilt, /
Kõlasid armusõnad nii imelised, õrnad.
12. Oh rist, sa eluvärav, mu taevaredel särav, /
Su jalul leian rahu: Ei sinust mina lahku.
13. Kui surmatund mul ligi, kui laubal surihigi, /
Ei unusta ma, Jeesus, su ristisurma heldust.
14. Sa minu hüüet kuuled, mind rõõmustama tuled: /
Nii sinu peale loodan ja surmast elu ootan.

34.

1. Risti küljes on mu süda, Jeesus, minu armastus. /
Tagane, kõik patu iha, kõik, mis pakub kaduvus: /
Jumalast sa põlatud, saatanast sa saadetud! /
Patu meelitust ma vihkan, risti sõbraks jääda ihkan.
2. Risti küljes on mu süda, Jeesus, minu armastus. /
Häda mulle, kui sind haavan, ristil rippuv halastus./
Hirmus, kui veel pattu teen, sindki jälle risti löön. /
Kuigi piinab vaev ja häda, ustavaks sull’ tahan jääda.
3. Risti küljes on mu süda, Jeesus, minu armastust /
Rahus surma sõbraks ootan, taevas mu pärandus. /
Kehast kui mul lahkub vaim, ootab elu ilusaim: /
Ristilöödu aus seal särab, õndsaile ta tasu määrab.

35.

1. Rist, sa oled ülipüha, kõva ase Jumalal. /
Kord sind seletatult näha võime koitva taeva all.
Refraan: Risti täht, sa ülipüha, kiidame sind Issandas.
2. Rist, sa oled talle piinaks ; ärata meis kahetsust, /
Et me ikka patust hoiaks, tundes tema kannatust.
3. Püha rist, me lipuks ole igas hädas, võitluses. /
Juhi meid sa Isa juure viimses surmavõitluses.
4. Püha rist, sa võidu annad sellel, kes sind usaldab. /
Seda tema sihil’ kannad, avad kodu väravad.
5. Püha rist, veel soovime üht, et sind surmas austame. /
Viimsel käigul helendav täht, valgusta meil taeva teed.

36.

1. Oh ristilöödud Jeesusvend, su pilti hinges kannan. /
Sind armastan, sind usaldan, su hooleks ennast annan.
Refrään: Jeesus, sul elan; Jeesus, sul suren; elus ja surmas sul olen.
2. Mis kandsid sina minu eest, kõik sinu vaev ja valu /
Ei lahku minu südamest nii kaua, kui mul elu.
3. Kes kahetseb, et pattu teind, see meelt ei pea heitma. /
Hea karjane, su lambakest sa läksid valus leidma.
4. Mu Jeesus, sinu ristisurm, su vaev ja sinu valu /
Mul olgu kindlaks lootuseks, kui lõpeb minu elu.

37.

1 Vexilla Regis prodeunt: Fulget Crucis mysterium,
Qua vita mortem pertulit, Et morte vitam protulit.

2. Quæ vulnerata lanceæ Mucrone diro, criminum
Ut nos lavaret sordibus, Manavit unda, et sanguine.

3. Impleta sunt quæ concinit David fideli carmine,
Dicendo nationibus: Regnavit a ligno Deus.

4 Arbor decora et fulgida, Ornata regis purpura,
Electa digno stipite Tam sancta membra tangere.

5 Beata, cujus brachiis Pretium pependit sæculi,
Statera facta corporis, Tulitque prædam tartari.

6 O Crux ave spes unica, Hoc passionis tempore
Piis adauge gratiam, Reisque dele crimina.

7 Te, fons salutis Trinitas, Collaudet omnis spiritus:
Quibus Crucis victoriam Lariris, adde præmium.

 

38.

1. Laulge, rahvad, rõõmusalme kuningale tehes teed. /
Saalem, puista oma palme: Vaata, vürst ju läheneb. /
Taaveti poeg liha poolest, Jumala Poeg igavest, /
Kes seal tuleb Isa nimel: Kiitke teda südamest.
2. Taavet nägi vaimus teda kaugelt juba, Messiat, /
Kes võib ilma õnnistada, salvitud me kuningat. /
Siion, puista teele palme, oma riided laota, /
Laula talle võidusalme: Täna õnnistab sind ta.
3. Vaat’, Jeruusalemm, kuis sulle tasandust täis tuleb ta. /
Rahvad, oma kuningale alandlikud olge ka. /
Keda austab taevavägi, inglikoor kel laulu loob, /
Selle kiitust kasvatage, sest ta teile rahu toob.
4. Vaimud, taeva elanikud, kiitke kõrget kuningat. /
Kogu ilma kodanikud, tõstke kõrgeks Issandat. /
Laulge: “Hosianna kõrges! Jumalapoeg, sul jääb kroon. /
Kui ka ilmad hukka läevad: Igavene sinu troon!”
5. Imikute suust kõlab kiitus ju, mis meeldib sul. /
Noorus laulab kiidulaulu suurel ilma Issandal. /
Laulge, lapsed, ühel meelel, kuningale lõpmata. /
Kõik ta inglid, öelge: Aamen, ühes ristirahvaga.

39.

1. Kord vaiksel ööl, vaht valvas veel, üks hädakaebe kajas; /
kus aed nii vaikne, kus pime paik, üks hing seal troosti vajas.
— See Issand on, Jumalapoeg, pääd toetab oma kätel. /
Nii kahvatu kui kurblik kuu ; küll kivi kaasa tunneks!
2. “Mu Isa, oh mu Isake, pean karikast ma jooma? /
Ja kui ei või ma teisiti, siis las mind kindlaks jääda.
— Mu silma ees rist seisab ju.
Oh häda, piin ja valu!
Seal küljes pean ma rippuma, seal kustub minu elu.
3. Kuu hõbesäras loojub, vaob; ei valgus kurbust talu.
Ja tähtevöö seal pilvi kaob: Neil minuga nutt, valu!
— Sind troostigu sel kurval ööl, mu Ema, Jumal ise!
Ei keegi siin, kes troostiks mind, kui nõrken mina sisse.”

40.

1. Nüüd ärka, süda, patust veel su Jumalale jälle.
Ta näitab rasket ristiteed, kui õnnistust toob sulle.
Kui kahetsed nüüd õigel a’al, siis elad armu süles,
Su paik ei ole surmamaal. Hing, millal ärkad üles?
2. Hing, ärka, päästet haarab oht; oh ära teota Loojat!
Ja ava südames see koht, mis kahetseks nii soojalt.
Sa kadund poeg, miks süda kalk? Tee katki patuahel.
On needus ikka patupalk: Veel Looja arm me vahel.
3. Käi nüüd, käi nüüd sa öigel teel. Mis aitab maine vara,
Ja au ning ilma iha veel, kui kustub tema sära?
Kui lühike see õnne sööm, sest hirmus põrgu ründab,
siis ütled: Oleks suurim rõõm, kui poleks ilma sündind!

41.

1. Vaikne aeg, püha aeg, üksindus, õnnistus:
Patuse maailma möllavailt teilt
Issand on kokku siin korjanud meid.
Refrään: Jumalik armastus sa,
nii üksi võid õnnista!
2. Vaikne aeg, püha aeg, üksindus, õnnistus:
Kadunud olin, siin lõppes mu piin.
Surnud ma olin ja ärkasin siin.
3. Vaikne aeg, püha aeg, üksindus, õnnistus:
Siin on mu patud kõik kustutand ta,
Siin olen leidnud mu Jumala ma.
4. Vaikne aeg, püha aeg, üksindus, õnnistus:
Kord kui ju oleme jäädavail mail,
Mõistame armu, mis sündind siin meil.

42.

Isa, taeva kõrgustest.
Vaata meile armuga!
Jeesus, Poeg sa Jumalast.
Vaata meile armuga!
Vaim, sa valge tuvina.
Vaata meile armuga!
Jumalik Kolmainsus sa.
Vaata meile armuga!
1. Jeesus, Jeesus! Kes sa täites Isa soovi, surid kandes ristiproovi.
Refrään: Oh halasta, oh halasta! Kõik sinu kannatused meil tulgu kahetsuseks!
2. Jeesus, Jeesus! Seotud sambal seisid kord sa kaetud vere, haavadega.
3. Jeesus, Jeesus! Kandsid teotust, okaskrooni, julma toorust, pilketooni.
4. Jeesus, Jeesus! Süütult kohtusse sind viidi, roimareiga risti löödi.
5. Jeesus, Jeesus! Süütut surma ristil nägid, ennast leppeohvriks tegid.
6. Jeesus, Jeesus! Patu läbi läksid surma; meile andsid elu hurma.

43.

1. Tahan valupeekrist juua, sulle tänuohvrit tuua,
Oh sa süütu Ohvritall, surid me eest risti all.
Refrään: Jeesus, valud meisse vaota, meie hingest patud kaota
Jeesus, sinu surmapiin kasuks olgu maa peal siin!
2. Minemas sind kohtu peale, tõstmas Isal palve hääle,
Näen sind Õlimäel ma nüüd veres, millel pole süüd.
3. Tormab, palgel vihavari, sinu vastu vaenukari,
Nagu kaarnaparve lend. Ja sa annad neile end.
4. Kohtu poolt sul hädaohtu. Ilm vaid pakub surmaohtu.
Kuhu raiub piitsajoon, verest tühjaks jookseb soon.
5. Räägitakse sinust valet, pekstakse püha palet,
Rahval keelel pilketoon, kui sul peas okaskroon.
6. Et sina, häbi sisse toodi, röövlitega risti poodi,
Seda tegid meie teod, pärispatu kurjad eod.
7. Ristipuule riputatud kannad surres meie patud,
Et meil tuua lunastust, lahti teha taevaust.

44.

1. Kus Jeesus kord end ohverdas, seal Jumal end mul ilmutas.
Ta valas verd kord Golgatal: Ma õndsust sain ja elu seal.
Refrään: Oo Golgata, sa leinapaik, kus Jeesus ennast ohverdas.
— Oo Golgata, sa rõõmupaik, kus voolab elu allikas!
2. Maa väriseb, päev varjus on: Mu Jeesus nüüd nii kisendab:
“See lõppenud!” Oh kibe hüüd! Tekk lõhki — tee on vaba nüüd!
3. Ons võimalik, mu Jeesuke: Piin minu eest sai sinule.
Mu süda, ei sa unusta, mis kinkind on sul Golgata!

45.

1. Kui Ema Jeesust üksi jäi, taas Vaikne Nädal algust sai.
Seal palus Maarja nii valusalt ja silmitses Poega küsivalt:
Refrään: Oh Poeg, mu armas Jeesus sa,
mis saab pühapäeval (esmaspäeval…) sinuga?
2. Pühapäeval olen ma kuningaks, kel palme ja riideid laotataks.
3. Esmaspäeval olen ma rändurmees ja varju ei leia nii väljas kui sees.
4. Teisipäeval olen maailma prohvet, kuulutan: Taevas ja maa põrmu läeb.
5. Kolmapäeval näete mus reedetud meest: Sain müüdud kolmekümne seekli eest.
6. Neljapäeval astun ma saali teel, et ohvritalleks võiks olla teil eel.
7. Oh Ema, kallis Ema mul, võiks reede varjatuks jääda sul.
Sel reedel, mu armas Ema sa, näed ristipuul mind ju rippuma.
Kolm naela mul läbivad jalga ja kätt. Julgust, oh Ema, magus on lõpp!
8. Laupäeval olen teist hauda pand kui seeme, mis mullas sääl uuesti sünd’.
Ja pühapäeval rõõmusta, Emake, end, mul käes on ülestõusmise tund.
Kannan risti, suur rõõm, lipp lehvimas käes:
Nüüd jälle mind endises hiilguses näed!

46.

1. Oh sulage, te kõvad hinged! Vaat’, palves lamab kummuli
Maailma õnnistuse pärast mees valu täis ja haige nii!
“Mult võta karikas, mu Isa”” Nii palub hardalt Poja suu:
“Kuid mitte nii, kuis mina tahan, vaid sinu tahe sündigu!”
2. Ja valu kasvab julmil määral, ta palgelt voolab higi, verd.
Kuis kohkub Lunastaja nähes seal inimkonna patumerd!
Ja taevaingel astub alla, tal valab troosti hingesse.
Ta julgelt karika nüüd haarab, joob selle: Lunastatud me’!
3. Oh Jeesus, tungigu me hinge vaen patu vastu, kahetsus,
Ja sinu päralt üksi olgu kõik meie truudus, armastus!
Ja meie lahkumise tunnil meid troostigu su surmapiin.
Tee, et su Õlimäe-vaevad ei läheks kaduma meil siin!

47. Psalm 51

 


Ülestõusmise ajal ja Nelipühil

48.

1. Nüüd ülestõusmiskellad auks, Jumal, löövad sul.
On rõõmust hinged hellad sel kallil koidikul.
Ei enam ilma talla, Kõikvõimas, varem surm,
Ta surutud on alla, kus kitsas põrgukurm, alleluja, alleluja.
2. Kroon kibuvitstest kiirgab kui kuldne roosipärg.
Ta juures tuhmilt hiilgab koit, hommikpäikse järg.
Su suure võidutäheks nüüd rist on sära sees,
Et sinu juure läheks kõik kuldses hingelees, alleluja, alleluja.
3. Oh minu Lunastaja, suur, ilus oled sa.
Sul rõõmumere raja ja kiitust laulab maa.
Su hauast tõuseb valgus, mis õndsusele viib.
Sa uue elu algus me taevakaitse tiib,
alleluja, alleluja.

49.

1. Jeesus elab — mina ka! Surm, kus on nüüd sinu kurjus?
Jeesus elab: mind saab ta üles äratama surnust!
Tõuse üles, patune, juhi käiku taevasse!
2. Jeesus elab! Kahtled veel, pilkad Looja au ja väge!
Pääset lubas tema meel, et võib pöörda patunegi.
Ära nea; kahetse. Arm saab osaks kohtule.
3. Jeesus elab! Päästija, oma elu sulle annan!
Võta teda, patul ma kindlalt tahan vastu panna.
Ei sa jäta hädalist, Jeesus, minu kindlustus.

50.

1. On mööda surma võiduajad, me valmind igavikule.
Nüüd laulvad Jeesu kummardajad, on lahti meie taevatee, alleluja.
2. Meilt kadund hirmud haua süles, on surmal ümber vanglaraud.
Meid äratab ka Jeesus üles, kel mahajäetud surmahaud, alleluja.
3. Kel rinnal hauakamar lasub, need tõusku üles rõõmuga,
Kui hüüab võimsalt viimne pasun ja uueks muutub taevas, maa, alleluja.
4. Ma seni elumure pärast siin uinun sünges hauaöös.
Kuid kevadises õndsussäras ma virgun taeva tähtivöös, alleluja.

51.

1. Kristus ülestõusnud!
Oh hõiskehüüded, kõlage.
Sest lambad päästnud Talleke.
See süütu Tall sai tapetud, nüüd ilm on ära lepitud, alleluja, alleluja.
2. Kristus ülestõusnud!
Küll võitles inimesena siin elu surevusega.
Nüüd elab see, kes surma kand’ ja elu vürstiks nõnda saand, alleluja, alleluja.
3. Kristus ülestõusnud!
Meil, Magdaleena, kuuluta, mis imestades nägid sa! —
Ma nägin lahtist haua ust ja Ülestõusnu vägevust, alleluja, alleluja.
4. Kristus ülestõusnud!
Ma nägin hauakoopa sees üht inglit valgeis riietes,
Ja tühjad surmarätikud, – kus sisse Jeesus maetud, alleluja, alleluja.
5. Kristus ülestõusnud!
Nüüd surm ja põrgu võidetud ja taevavärav avatud.
Meid, võitja Jeesus, elusta ja kuningana õnnista. Alleluja, alleluja.

52.

1. Meil täna lehvib võidulipp, aupäeva kuulutab,
Mil surm ja põrgu nõrkesid ning taevas rõõmustab.
Refrään: Alleluja, alleluja — alleluja, alleluja.
2. Sest Kristus auga kroonitud ja surma võitjana
On hauast täna lahkunud Kirjade täitjana.
3. See tempel jälle ehitud, mis kolme päeva eest
Sai kurjas vihas lõhutud; ta tõusis rusudest.
4. See ihu, enne kahvatu, nüüd särab valgusel.
Ta haavul selgus võrratu kui kalliskividel.
5. Ta ees nüüd põrgu ahastab, mis alla heidetud.
Kuid ristirahvas rõõmustab, tal rahu kingitud.
6. Siis saatkem välja südamest kõik kurja himustust,
Ja heitkem ära enestest kõik endist tigedust!
7. Su ülestõusu päeva rõõm ja rahu hingesse,
Mu Issand, tulgu kõigile, meid kutsu õndsusse!

53.

1. Haud tühi on, vürst ärganud: Mu Jeesus tõusnud surmast.
Ta jumalus siin ilmunud, ta häbistanud vaenlast.
Kõik, pitsar, kivi, mõõk ja vaht, ju kadund tühjana.
Ja surm ja sügav põrguhaud
näeb Kristust võitjana
Alleluja, alleluja.
2. Vaat’, Isa ainusündind Poeg, see põrgu äravõitja,
Ta ristilt tõuseb troonile kui Püha Kirja täitja.
Neil imedel, mis teinud ta, siin vaotab täiesti,
Kuis võttis elus tõota’,
peal’ tõepitseri
Alleluja, alleluja.
3. Kes tuli lepitama süüd ja ristivalu kandis,
On tõelik paasaohver nüüd ja meile rõõmu andis.
Ta toob meil rahu, puhkamist, sest et me lepitud.
Ta hüüab meile südamest:
“Surm, põrgu võidetud!”
Alleluja, alleluja.

54.

1. Avage nüüd uksed, inglid, avage!
Sisse sõita tahab teie Kuningas.
Kes on Valitseja kellel kuulub riik?
Tema, Issand ise, vägev võidumees. Alleluja, alleluja, alleluja.
2. Igavesed uksed, minge lahti nüüd.
Sisse sõita tahab Taevakuningas.
Kes on Valitseja, kellel kuulub riik?
See, kes inglihulka võimsalt valitseb. Alleluja, alleluja, alleluja.
3. Rahvad, rõõmustage, laulge, hõisake!
Ohvriks Jumalale tänu kinkige!
Tema, kes on sõimes nutnud meie eest,
Kuningana üle ilma valitseb. Alleluja, alleluja, alleluja.
4. Rõõmsa salga keskel laulge, hõisake!
Üles Isa riiki läks ju Poja tee.
Ta, kes mahajäetult ristil rippunud,
Kuningana austust kõigilt pärib nüüd. Alleluja, alleluja, alleluja.

55.

1. Oo kuningate Kuningas, sul olgu au ja kiitus.
Ehk kurjus vihas möllamas, su riigil jäädav hiilgus.
Ilm hukka läeb, su kuulsus jääb ning kasvab igavikus.
2. Sind ülistavad taevaväed, nüüd kui maailma algul.
Ja mis neil on? Vaid jõutud käed küll arvamatuil salgul.
Kui vähe see, oh mõtelge, su majesteedi mõõdul!
3. Sa ülivägev Kuningas, meid varja oma väega!
Et vaenlane ei suurustaks, meid kaitse kindla käega!
Su inglisalk kui hiilgav välk las appi tulla väega!

56.

1. Meil hiilgab kõrges taevas uks valgus, imet täis.
Veel toredamal säral, kui päike iial näis.
See on see Igavene, see Ainusündinu,
See Taevaisa Poeg, kes meile ilmunud.
2. Ei ole ühtki häda, ei ühtki viletsust,
Kus tema armas sära ei pakuks lohutust.
Ei ükski öine udu nii tihe olla saa,
Et tema arm ja rahu ei seda lahuta.
3. Oh armutäht, meid saada, et meie elutee
Su paistel eksimata viiks püha rahusse.
Et väsimata käime ja surma kartmata
Jumala teel ja võime ta palge vaadata.
4. Oh anna, kui kord kustub siit ilmavalgus meil,
Et valgem hommik koidaks su lastel rahumail.
Las lahkelt neil siis paista su nägu katteta;
Las meie hinged juua su õnnest otsata.

57.

1. Jeesus, mu kõrgeim Issand sa, sind maailm, taevas kiitvad.
Sind ülistades, austades kõik aja inglid viitvad.
Refrään: Kuningas Kristus, kummardan sind,
ustavaks jüngriks võta mindi Truudust sul surmani vannun.
2. Ei terve ilm ta iluga, ei põrguhaua viha
Sinust mind suuda lahuta, su omaks jään ma ikka.
3. Valitsed minus ainult sa, leegitsed rinnas, kõnes.
Sul ikka järgnen, teenin ma nii hädas kui ka õnnes.

58.

l. Oh Püha Vaim, kes üks Isaga ja Pojaga oled, meil tule sa!
Sa, kes ju patu ikke alt nii mõnda päästnud vägevalt:
Oh tule meil nüüd, sa jumalik Vaim!
2. Oh Püha Vaim, me peale nüüd ka nii
tule, kuis tulid jüngritel sa.
Kui nende hulk, veel väikene, end kogus lukus hoonesse,
Ja igatses sind, sa jumalik kiir.
3. Oh Püha Vaim, kel nii Isaga kui Pojaga ühine trooni au:
Sul jagamatus üksuses nüüd olgu ja ka igavest
Au, kiitus ja tänu südamest!

 

60.

Veni, Sancte Spiritus,
Et emitte caelitus
Lucis Tuae radium.

Veni, Pater pauperum,
Veni, dator munerum,
Veni, lumen cordium .

Consolator optime,
Dulcis hospes animae,
Dulce refrigerium.

In labore requies,
In aestu temperies,
In fletu solatium.

O lux beatissima,
Reple cordis intima
Tuorum fidelium.

Sine Tuo numine,
Nihil est in homine,
Nihil est innoxium.

Lava quod est sordidum,
Riga quod est aridum,
Sana quod est saucium.

Flecte quod est rigidum,
Fove quod est frigidum,
Rege quod est devium.

Da Tuis fidelibus,
In Te confidentibus,
Sacrum septenarium.

Da virtutis meritum
Da salutis exitum,
Da perenne gaudium.

Amen.

 

1. Tule, Püha Vaimuke, saada oma taevane valgustuse kiireke!
— Tule, vaeste isa sa, kõige hea kinkija, südamete valgus ka!
2. Kõige parem Trööstija, hinge külaline sa, kosutus nii magus ka.
— Oled töödel kergendus, palavuses jahutus, nutul oled lohutus.
3. Kõige õndsam valgus sa, täida oma tulega usklikkude hinged ka!
— Sinu valitsuseta inimeses muud ei saa kui vaid paha olema.
4. Pese, mis on roojane; niisuta, mis põuane; haavatu ka terveks tee!
— Saada kanget painduma ; külmetajat soojenda ; eksijat sa juhata!
5. Kingi usklikkudele, sinu pääle lootjaile, püha seitse andi sa!
— Kingi palka voorusel’, õndsust hingeheitmisel, rõõmu igavesel a’al.
Aamen.

 

61.

1. Tuul Nelipühil taevast tõusis, käis üle koja kohinal,
Kus jüngrisalgakene seisis, et hoone vappus tema all.
Ja tulekeeled heljusivad siis iga jüngri kohal seal
Ning kiidulaulud kõlasid neilt kindlalt ustud Issandal.
2. Oo vaata, Siion näeb nüüd jälle, kuis ilmub, Jumal, sinu võim.
Ta andnud julgust argadele ja kurbi täitnud tema rõõm;
Kuis tuhanded nüüd kahetsedes siin usku vastu võtavad
Ja Issanda suurt väge nähes tal jäävat truudust lubavad.
3. Sind meie palved liigutagu, oh ära viibi, Püha Vaim.
Neid sinu valgus valgustagu, su vägi täitku, Vägevaim.
Nii kui sa ükskord taevast tulid, nii lasku nüüd ka meilegi,
Neis süüta oma pühad tuled ; meil kindlust anna hauani!

62.

1. Kõige ilma juhataja, Puha Vaim, sind täname:
Ainult sinu enda läbi sinu juurde jõuame.
Kõik maailm on sinu päralt; sinu jõud kõik ehitand.
Ja kõik töö ning elu vaikib, kus su käsi seisatand.
2. Igaviku juhataja, Püha Vaim, sind kiidame:
Kõikjal oled ilmaruumis, hingeks igal ivale.
Iga rahva saatuslõngad on su käte ühendud.
Ja ses kirjus kangas selgelt sinu arm on kirjutud.
3. Õige teele juhataja, Püha Vaim, sind palume:
Vaata, paljud on veel orjad patu raske käsule.
Too ka neile Lunastaja; ava neil ta väravad,
Et maailma võidupühast osa võtta võiks ka nad!


Pühima Kolmainsuse auks.

63.

1. Sul kiitus, Jumal Isa, su kõrge trooni peal,
Ja Õnnistegijale, su ainsal Pojal seal!
Ka Vaimul Trööstijale, kel sama jumalus:
Kolm isikut, üks Jumal, kel üks on pühadus.
Kyrie eleison.
2. Kolmainsus, kaota ära kõik eksiõpetus,
Et terves ilmas leiduks üks Kirik ja üks usk.
Oh anna, et kõik riigid, su ristirahva heaks,
Kõik oma võimu rahus ja ühel meelel peaks!
Kyrie eleison.
3. Oh varja meid, su lapsi, truu Issand, Jumal sa!
Vii ära meie vaevad ja haigust, nälga ka!
Ka sõja eest meid kaitse; vii eemal’ mässudest!
Ja hoia äkilise ja kurja surma eest.
Kyrie eleison.

64.

1. Au Isal Jumalale ja tema Pojale!
Ja Vaimul’ pühimale ka kiitust anname.
Refrään : Pühimal Kolmainsusel, jagamatul üksusel,
olgu au, kummardus, igavene ülistus!
2. Oh koonda oma lapsed kõik usuühtluses;
Ja hoia ristirahvast kõik valeusu eest!
3. Oh õnnista kõik riike su helde käega,
Ja ühenda neid rahus su armu väega!
4. Ja et kord inglitega, oh anna, Vägevaim,
Sind taevas võime kiita, oh Isa, Poeg ja Vaim!

65.

1. Oh Jumal suur, kes on kui sa, jõud igavene, rahu ka!
Su suuruses kõik peidad sa, mis siin ma peal jääb mõistmata.
2. Meil paistab kaugelt sinu silm ; kõik loodus ainult sinu ilm.
Kõik tegevus on sinu töö, sult elu igal’ idule.
3. Kui ükskord tuleb õnnis tund, kus lõpeb ära maine sund.
Saab ilma valgus kustuma, siis näitad ennast loorita.

66.

1. Sind, Issand Jumal, kiidame; sind tunnistame, täname.
Sind terve loodus ülistab, kes maa ja taeva tegi.
Su trooni ette kummardab ka õnnis inglivägi,
Peainglid, väed ja seeravid ja troonid, vürstid, keerubid:
Refrään: Sind, Issand Jumal, kiidame, sind tunnistame, täname.
2. Kõik taevad valjult kõlavad, kui sinu au nad kiidavad.
Prohvetid, jüngrid, märtrid, kes õndsusest on kaetud;
Ja lugematud päikesed, nii suured kui ka vaiksed,
Kõik lille ilu, ilmaruum on ainus kiiduheli, kuum.
3. Su Kirik tervel maakeral sind kiidab, Jumal, igal a’al,
Sind, meie Isa kõrgeimat, ja Poega, kes su süda,
Kes sinust sündin’d igavest, meid võtnud lunastada;
Ja Vaimu, kes teist välja läeb, kel kõigil troosti anda tä’ib.
4. Poeg, Isast sündin’d igavest, me juure tuli taeva seest,
Ei Neitsi rüppe põland ta, meid surmast päästa tahtes,
Ja meie elu, õnnistust ta riigis ihaldades.
Ta Isa kõrval istub nüüd, kes tasub ilma head ja süüd.
5. Su laste palvet kuule sa, oh Jumal: Poeg neil surmaga
On andeksandmist teeninud. Neid voorusteedel saada,
Neid võta taeva pärijaiks, neid võta õnnistada,
Et õndsusesse jõuaksid, seal igavest sind kiidaksid!
67.

1. Jumal suur, sind kiidame, ülistame sinu võimu.
Sinu loodust vaatleme imetledes sinu jõudu.
Nagu olid algusest, nii sa jääd ka igavest.
2. Keerubid ja seeravid, inglid, kes su käsu täitjad,
Ilma et nad väsiksid, sinu suurust ülistavad.
Hüüdvad ilma lõpmata: “Püha, püha, püha sa!”
3. Püha Jumal oled sa, suure majesteedi Isa:
Hädas vägev aitaja, sinu heldus kestab ikka.
Mis su võimult rajatud, sinu aust on täidetud.
4. Taevas pühakute salk, prohvetid, apostlid, neitsid,
Märtrid, tunnistajad ka, kõik kes sinu palge leidsid,
Tänavad sind lõpmata halastuse Isana.
5. Sina, Isa ainus Poeg, oled inimeseks saanud;
Oled taeva järje pealt meie juure maha tulnud.
Tõid meil armu Jumalalt, päästsid patukoorma alt.
6. Sinu läbi lähevad taevauksed kõigil lahti.
Kes su sisse usuvad, need su läbi õndsaks tehti.
Kohut mõistma tuled sa, Jeesus, viimsel päeval ka.
7. Issand, kes meid verega vabaks ostsid, alanduses
Palume, oh halasta: Et meid päästsid kannatuses,
Võta surma järele meidki taeva ülesse!
8. Õnnista su pärandust, Issand, aita oma rahvast.
Juhi teda õigel teel, et ta vaenlast võidaks vahvast.
Kahetsejaid lase sa sind kord taevas vaadata!
9. Püha Vaimu austame, kes meil kõigil troosti annab,
Hingi täidab jõuga ja meid tõe sisse kannab.
Ta on Isa, Pojaga igavene Jumal ka.
10. Igal päeval tahame, Jumal, sinu nime kiita,
Austades ja tänades oma aega ikka veeta.
Lase patust puhtana meil sul ikka meeldida

69.

1. Kõik noored kooris kiitke kõrgeks Loojat
See tänulaul tal olgu rõõmu toojaks.
Kõik ülistage Issandat!
2. Laul kostku Isa kõrvu taeva troonil.
Ja kiitus, ülistus tal ehteks kroonil,
Kes noored välja valinud.
5. Täis kiitust las me südamed sul laulda
Ja võta meie rõõmsat tänu kuulda,
Mis hoovab noorte hingedest.
4. Kord jõuab aeg, kus kiitus, ülistus, laul
— Oh õndsust! — I.ooja Isa suureks auks
All taeva kõlab igavest.


Pühima Altarisakramendi auks

71.

Oh Hostia, toov lunastust, sa avad meile taevaust :
Rõhutuile sõjaga too abi oma väega!
Kolmainsusele, Jumalal’, au olgu igavesel a’al:
Ta andku meile lõpmatu kord elu meie kodumaal!
Ole tervitatud, tõeline Ihu, sündinud Neitsi Maarjast,
tõesti kannatanud ja ohverdatud ristil inimese eest.
Sinu läbistatud küljest voolas vett ja verd.
Ole meile juba nüüd ettemaitstuks surma katsetunnil!
— Armas Jeesus, helde Jeesus, oh Jeesus, Jumala ja Maarja Poeg!

Lauda Sion Salvatorem

74.

1. Tol viimsel söömaajal, kui Jeesul oli lein,
Ta raske surma rajal käes oli leib ja vein.
2. “Nüüd võtke, sööge, jooge: Mu ihu, veri see!
Ses vaimu uueks looge ; siit algab armutee”.
3. Et elu meile anda, ta surmamürki jõi;
Meid igavikku kanda, selleks end ta ohvriks tõi.
4. Oh lase, et me elu nüüd oleks patust prii,
Ja lunastuse võlus meid igavikku vii.

75.

1. Issand Jumal, leivakujul puhkad sa siin looritud.
Sinu armu ülivõimult peole me kutsutud.
Tulge, tulge, inimlapsed, tulge, kauged, ligidad.
Tulge, patused ja õiged, kummardama Issandat!
2. Kõikuda me usk ei tohi kannatuses raskemas.
Eks me Sakramendis ole otsatu õnn peitumas.
Lase väärikalt meid võtta, Issand, sinu ihu, verd;
Ainult sind vaid ihaldada, kallasteta armumerd!
5. Kõlavad sul kiidulaulud, austus, tänu ühendud.
Keerubid on alla tulnud, maa ja taevas lepitud.
“Püha, püha, püha”, kõlab Sakramendil otsata,
Läbi pilvedegi tungib kiitus ilma lõpmata.

76.

1. Nüüd tulge, olevused kõik, mis iial loodud saand,
ja: “Vaadake” nii kostab hõik, “mis ikka ligi jäänd.”
See on see püha Sakrament; tal andke kiitust, andke end.
Jah, sind me kiidame siin kogu eluteel.
2. Te algust tehke, seeravid, kes armust põlemas.
Te troonid ja te keerubid, üks laul nii võidukas.
Kõik riigid, troonid, võimud veel, ta suurusele hõisake.
Peainglid, laulge te siin Sakramendile!
3. Te inglid, laulge taeva all, täis armu andumas,
Ja viige kiitust Jumalal, kes ristil rippumas,
Kes toiduks hingele meil saab ja selle haavu parandab,
Kõik inglid, laulge te siin Sakramendile!
4. Te patriarhid üheskoos, suur prohvetite parv,
Ja teie neitsid puhtast soost, apostlitegi arv,
Ja tunnistajad, märtrid ning kogu taeva sangarid
Seal Sakramendile kõik kiitust andke te!
5. Maarja, puhtaim neitsitest, teda ole austamas!
Sa kandsid teda ihu sees, tõid ilmal Petlemmas.
Meil elusõna tuleb ta siin leivakujul jäädaval.
Suurt Sakramenti sa nüüd kiida meiega!
6. Au olgu tema troonile, au Loojale sa too!
Ta ainusündind Pojale üks võimas tanu loo!
Ja Vaimul, usutrööstijal, kiit, tänu olgu igal a’al!
Siin Sakramendile kõik kiitust anname.

77.

1. Rõõmsaid juubellaule toome, Issand, sulle tänus nüüd.
Suuril, väikseil sinu poole altrile minna püüd.
Oreltoonid võimsalt hüüdvad, kellahelid järel neil,
Üles pidulikult. püüdvad nagu kiituslaulud meil.
2. Templit, altrit ilustavad värsked lilled, rohi noor.
Säravamalt kaunistagu meie südant kuldne loor.
Nagu viiruklõhna pilved tõusvad armsalt taeva pool,
Nõnda üles puhtalt tõusku südametest rõõmuvool.
3. Mis kord Issand jüngritele käskis teha tähtsal ööl,
Pidulikult tema Kirik on nüüd pühitsuse tööl.
Sest kõik rahvad Jeesu ette kummardavad põlve peal,
Kuningadki altarile toovad oma kroonid seal.
4. Issand, armsad on need märgid, mida mõelnud sinu nõu:
Leib ja vein ning nende läbi hoiab Jumal kehal jõu.
Aga väliskate varjab saladuse enda sees,
Õpetab, mis teha vaimul, kuidas olla enda sees.
5. Rõõmulaulud helisegu hellalt ikka hinges veel.
Jumala suur armutegu ikka käinud rahva eel.
Kiituslaulud igal keelel Issandale kõlagu,
Ustaval ja ausal meelel tänupalveid toogu suu!

78.

1. Et meid taeva Issand viia, surmas sulgesid sa laud.
Sind, kes põrmu tuli siia, me eest neelas põrguhaud.
Refrään : Püha, rääkimatu püha oled sa, Issand Jumal.
2. Ei või ingleil, inimesil suurim olla lemmelõõm:
Sinust meile, vaevalisil, hinge tungib sulnis rõõm.
3. Jeesus, õnnista ja jõudu kingi, et meil oleks pääst,
Et võiks Looja teedel sammu, põgeneda patu käest.
4. Siis me näeme tolles elus Jeesust palgest palgesse.
Tasud voorust taevavõlus paradiisi valguses.
5. Isal austus imeline; austus sulle, Jeesus Krist.
Sulle, Vaim, kolmainuline Jumal, kiitus igavest!

79.

1. Kiida, õde, kiida, vend: Siin on puha Sakrament.
Ta meil Jeesus asutanud; jääb kui testament.
2. Jeesu ihu, veri, arm: see on kõige suurem arm,
Kaitsmas, et ei anuvaid meid haaraks põrgukarm.
3. Trööstijale ülistus. Kui meid tabab kurvastus
Sõjaajal, katkus, näljas oled kindlustus.
4. Anna, et su leppes kõik ühendet saaks elukäik.
Võtku meie palveid vastu sinu armuläik.
5. Austust andke ülimal siin kolmainu Jumalal;
Jeesule kiit Sakramendis kostku taeva all!
80.

1. Mul hõõgub süda, lõõmab hing, kõik armastuses uues.
Ma, Jeesus, üksnes ihkan sind; meel, mõte sinu juures.
Mus, Issand sa, tuld säilita, mis sütitasid verega!
Õhuta, sütita meid, Issand ülihää!
2. Suur valgus Jeesu südamest, nüüd ära minus kustu.
Mu hinge valu, ahastust! Kuis rahustad nii ruttu.
Mind avita, et üksinda sind võiksin ikka armasta.
Valgusta, siis võin ma su teedel astuda.
3. Oo Sakrament, kuis soovin ma sind haarata ja mõista!
Suur Jumal, minu surres sa see soov mul võta täita:
Mind pühas leivas tervita; su valguses siis lahkun ma.
Ja siis nii alati sind, Jeesus, näha võin.

81.

1. Jeesus, tule minule, igatsen su järele,
Hinge parim sõber sa, millal saan su juure ma?
2. Tuhatkord sind ihkan siin. Elu sinuta on piin.
Ohked tõusvad sinule: Jeesus, tule minule.
3. Too mu hinge naer, ei lust, siin maailmas rõõmustust!
Sinu arm on Issand see, mis viib jäädva õnnele.
4. Sellep igatsen ma sind, Jeesus, omaks võta mind!
Hoia hinge, pühalik, seal, kus koidab igavik.
5. Issand, puhas pole ma, et mu juure pöörad sa.
Kuid üks sõna sinu suust ja mu hing on terve, uus.
6. Kõik mu ootus pürgind sul: Armu sõna ütle mul,
Et sind võiksin väärida nüüd ja igavikus ka.

82.

1. “Laske lapsukesed tulla; nende päralt taevariik!
Tahad elumaale jõuda, olgu osaks lapse kiit.”
Jeesus, armastusest jutle, nagu toona ükskord mäel.
Tule laste hingedesse, õnnistuse rõõmu väel.
2. Kutsu püha trooni ette, kus sa haldad valguses.
Las kõik saada taevalätteks, eluvett seal hoovates.
Hoia põrgust, õndsaid saada, varjaku neid sinu rind.,
Las neil maa peal sulle jääda, hingis igaviku hind!

83.

1. Oh mõtle, mis siin Jeesus teeb, kel suures armus süda keeb:
Siin jagab ta nüüd toiduna
meil oma ihu, oma verd.
2. Mu helde Jeesus, nii suur and on suure armastuse pant.
Kuis võiksin ma sind tänada,
Kes meid nii väga armastand.
3. Sa kaunim vara, taevatoit, mis kõik mu vaevad võtta võib.
Sa kallis roog ja armujook,
oh kaunis igaviku koit!
4. Oh toida mind su helduses; su armu kasvata mu sees!
Sa oled see, mu Jeesuke,
Kel järel ihkan südamest.
5. Jää minusse, ma palun sind; su armastuses hoia mind.
Mind sinuga, oh köida sa,
Mu Jeesus, armu paeltega!

84.

1. Jeesus, oled siin ligi, püha taevaroog.
Tuled hingele toiduks, oh suur armuhoog!
2. Tee mind õndsaks, Jeesus, tule, külasta mind.
Nagu jüngrid saalis, vaata, ma otsin sind.
3. Armurikas Issand, anna su leiba mul.
Igaveseks eluks toita on võimu sul.
4. Jeesus, mu õnneks tule lhu ja verega.
Taevaõndsus oled; tule, oh kallim sa!
5. Jeesus, tõeline elu, tule mu hingesse.
Sinu tahan ma olla, sõber sa ainuke.

85.

1. Kui õnnis aega viita su vaikses valguses,
Ja parandada haavu su armastuse väes.
Kui õnnis on su jalgel teevaevast puhata,
Siin tabernaakli valgel su armu maitseda.
2. Siin õnnis juttu kuulda; kui helde kõne sul.
Su armumere müha käib hinge põhja mul.
Mu Issand, oma telgist sa vaatad hingesse,
Näed kõike tema nõrkust, oh kindlaks teda tee!
3. Kes koormatud ja väsind, see hästi puhkab siin.
Sa armu algus, allik: su ääres unub piin.
Oh lase mind sealt juua, mu Õnnistegija;
Sealt värsket jõudu tuua, et saaksin võidelda.

86.

1. Oo kristlane, jää ususse ja silmitse:
Jumala Tall on ligidal siin Hostia all.
Refrään: Ave Jeesu, õige Manhu, hinge elu.
Sind tervitan, sind kummardan, sind armastan.
2. Seal Hostia sees on Kristus ees, sind oodates.
Tal usuga ja kartmata too süda sa!
3. Sa põlvitad: Siin Jumalat tead olevat.
Tal olgu kiit, oh keerubid ja seeravid.
4. Oo armuhoog, oo püha roog ja kallis jook!
Mu Jeesus sa, mind kosuta su leivaga!
5. Mind aita veel mu surma eel, mu viimsel teel.
Sul jään ma nii, ka surmani ja alati.

87.

1. Kes aitab ju nõrkemas rammu, kes haigeid kinnitab;
Kes kustuva tahi meil süütab, et uuest leeki saab?
Väsind hing, ära kaeba, sul särab lootustäht.
Refrään: Sa mine armu lauda, kus Jeesu arm on eht.
2. Kes pühitseb väikeste hingi, kes kaitseb hädas neid?
Kes hoiab neid liiliaid puhtaks, et patt ei riku neid?
Sa noorus, ära kaeba, sul särab lootustäht.
3. Kes äratab lahingulõvid, kes naised, ustavad;
Kes talutab süngeist öödest sinna, kus koidumaad?
Inimkond, ära kaeba, sul särab lootustäht.

 

88.

1. Sa kõige aja lootus, sind rõõmul tervitan.
Ja sinule aujärge mu rinnas ehitan.
Sind tahan kaisutada, täht pikal, süngel ööl,
Sa terve ilma lootus, sa õnn mu eluteel.
2. Sa kaetud seaduslaegas, su loor on langenud.
Mu Issand, sinu pale mul täiest ilmunud.
Las põlvitades vaatan, kui imeilus sa;
Ja mõtlen, kuidas taevas kord saad mul särama.

89.

1. Linnutee, auline, palju on sul tähti?
Refrään: [Arvuta] Lõputa! Nõnda ka Sakramenti kiidan ma.
2. Ruum, mis sa lõputa, palju on sul tolmu?
3. Piirita aasad ka, palju on teil taimi?
4. Metsake, haljake, palju on sul oksi?
5. Mõõtmata meres ka on küll palju tiike?
6. Päikene, kullane, palju on sul kiiri?
7. Igavik, ülipikk, palju on sul tunde?
90.

1. Sind austame, oh tõelik inglileib,
Kes jagada meil taevaelu võib.
Refrään: “Püha, püha, püha”, kõlagu ju ikka
sulle, meie Kuningal, püha Hostia kuju all.
2. Sind palume, oh helde Päästija:
Jää eluteel meil ikka toiduna!

91.

1. Mul kõlab ammu läinud ajast üks lihtne, püha lauluke,
Mis kalli ema hellast sülest ma laulsin üles sinule:
Refrään : Jeesukene, tule sa, vaga laps sul olen ma.
Mu südame — ainult sinule — avan sulle, kallis Jeesuke.
2. Kui pärast elusaatus vali mu südamesse haavu lõi;
Kui kiusaja mu teele tuli, see lauluke mul rahu tõi.
3. Kui viimne tund mul kätte jõuab, mil suigub süda surmale,
Siis tahaksin, et veel kord kostab mu kõrvu armas lauluke.

92.

1. Jeesus, sul elan. Jeesus, sul suren.Jeesus, sul olen nii elus kui ka surmas.
2. Oh halastagu ja andestagu, Jeesus, su heldus, kõik minu elu patud.
3. Rahu mul anna; hoolt mu eest kanna, kuni sind kiidan kord ülal igavesti.

93.

Christus vincit, Christus regnat, Ghristus imperat!
(Kristus võidab, Kristus haldab, Kristus valitseb!)
(Lauldakse refräänina vahelduvalt lauluga “Laudate” lhk.561)

94.

Oh Jeesus, oled eluks mul sa; surm on sinuta.
Oled toiduks mul sa; nälg on sinuta.
Oled rõõmuks mul sa; kurbus sinuta.
Oled rahu mul sa; vaenlus sinuta, oh Jeesus.


Jeesuse pühimale südamele

95.

1. Kõige võla kustutus, arvamatu halastus,
Jeesu süda, ainult sul võimus andestada mul.
Refrään: Ei sa patust põlanud, tölnerit sa kutsunud.
Jeesus, vaata, otsin sind; tule, õnnista ka mind!
2. Tunned kõik mu ahastust, sinult loodan lohutust.
Jeesu süda, sinult veel rahu leida võib mu meel.
3. Kõige armu palavus, sinus ülim valgustus.
Pimedal ja hirmsal ööl juhata mind taevateel!

96.

1. Oh armastuse allik, Jeesu süda, sa puhtaim altar, taevavärav püha!
Puhasta mindki kõigest patu roojast, võta mu süda igavesti omaks!
2. Jeesuse süda, lepituseks antud, minu süü koorem sai su peale pandud.
Aita mul rahu kannatusis hoida, lase mul sinult ikka jõudu leida.
3. Taevaliste kuningas ja keskus, Jeesuse süda, rõhutute lootus,
Valitse minus, armas, helde Issand! Sarnaseks sulle kujunda mu südant!

97.

1. Mu Jeesu südamele mu laul, mu armastus.
Ta poole üle pilvi käib minu juubeldus.
Refrään: Sul kiitus, ülistus on igal ajal uus,
Oo pühim Jeesu süda, nüüd, ikka, igavest!
2. Oh süda, kelle murdis mu eest suur armastus
Kust oda läbi tungis, mis teritud mu süüs.
3. Sust, süda, voolas süüle vees, veres kustutus.
Kuis voolab ristist meile nüüd armuuputus!
4. Oh süda, sinu haavas on kodu hingele.
Siin õnnes, õnnetuses ma hüüan ilmale.

98.

1. Su oleme, sul tahame ka jääda,
Su omaks, Issand, endid tunnistada.
Meid Jeesu südamesse kirjuta: Su oleme ja selleks jääme ka.
2. Veel paljud kaugel, seotud patukütkel.
Neid aita, päästa, kanna armukätel
Ka nadki Jeesu südamesse sa! Su omad nad ja selleks jäägu ka.
3. Maailma Lunastaja, anna jälle uut õnnistust ja armu südameile,
Et koguneks, mis läinud laiale, et oleks pea üks kari, karjane!
4. Siis kohisevad rõõmsad kiidusalmid,
Siis mühisevad kõrged rahupalmid,
Siis jumaline Jeesu süda sa, meil kõigil õndsus, kodu, taevas ka.

99.

1. Jeesu süda, sind ma kiidan, sind mu ainus kõrgem õnn!
Õilis veinipuu, mil marjad elumahla tulvil on.
2. Voolab sellest taevalättest elujook su hingesse,
Saad sa jõudu tema vetest, kergelt tõusta taevasse.
3. Sellepärast põlvitagem allikal, kus elu on.
Tühjalt rõõmult põgenegem : Jeesu süda ainus õnn!

100.

1. Oo vagad hinged, rõõmsalt tulge auvahiks Sakramendile!
Siin Jeesu südant löömas kuulge truus armastuses kõigile!
Refrään: Oh, et kõik inimhinged oleks auvahiks Jeesu südamel,
Et armastus neis helgelt põleks ja kiitus kõlaks keelte pääl!
2. Oh magus süda, armuläte, oh rääkimatu iludus!
Me ihad võta oma kätte, su juures rõõm ja rahuldus.
3. Jah, armastus, au, kiitus olgu sul troostiks, süda jumalik.
Sind patud ärgu kurvastagu, sind kiitku terve igavik.

101.

1. Oh Jeesuse piinatud süda, sa kibuvitsust haavatud,
Kes kaunilt õitsnud läbi häda, sa meil alati avatud!
Sa lepitasid oma veres me süü,
ja pesid meid patust, andsid puhta rüü.
Refrään: Oh anna, et armastust vääriksime, ja kuumalt su südant me armastame!
Me kuulume sul: Kõik su südamel!
Sul kiitus olgu igavest!
2. Oh Jeesuse haavatud süda, kes puuritud läbi vaenust,
Sa tänamatust, ristihäda ja muud piinad kannatanud.
Oh õnnista patust ja anna arm tal,
kui kahetsust täis ta on andumas sul.
3. Sa Jeesuse auline süda, kes varjatud siin leiva all,
Oh näita meil õndsuse rada, kalleim aare taeva all.
Oh luba end mõista me Issandat sind,
su ihu, verd maitsta, sa näljaste ind.
4. Oh pühim sa, Jeesuse süda, kes Jumala paremal käel.
Sääl austavad inglid ka seda, oh sära meil õndsamal teel.
Sa ole meil Päästjaks, kui haaramas surm
ja juhi meid sinna, kus taeva nurm.

 

102.

1. Vandel kätt me tõstame, pühaks liiduks koondume.
Mis on rahvas tõotanud, vaenlasist kui piiratud :
Refrään: Seda tõotagem jälle, truudust Jeesu südamele.
2. Imevõimas alati hoidsid omi hoolsasti.
Ükski häda kõiguta sinu altarit ei saa.
3. Truud ja kindlad Jumalal seisame ka pilke all.
Oma hüve ülimat kindlalt käed meil hoiavad.
4. Tervel laial maakeral kaunimat ei leia sääl.
Teotagu vastased, truiks jäävad liitlased.

103.

1. Maailmast, vaeva- ja patuorust, taeva kostab me anuv laul.
Jumalik süda, sa ülim aare, võta sa kuulda patuste hüüd.
Ei meie päästmist pälvinud tõest’, loodame ainult su armule.
Refrään: Jeesuse süda, me lohutaja, oh heida armu su rahvale!
2. Nutust su poole väsinud silmad usaldusrikkalt me pöörame.
Halastad heldelt sina me pääle, kui sinult armu me palume.
Su poole tõuseb me härdas hüüd: Oh ara tasu me patusüüd!
3. Sind oma süüga kurvastasime, oleme tihti sind haavanud.
Lunastas sinu veri, oh ime, ehk küll me surma siin väärinud.
Heldeks ja suureks meil, Issand sa, patustel kõigil sa Päästija.
4. Sinust, sa meie kuninglik süda, paistab meil lootustandvalt su arm.
Ei sa meid hukatusesse jäta, lõpmatu armastus sinu tarm!
Tunned ja näed me viletsust, osaks meil anna su halastust!
5. Sinugi Ema pühima süda tunda sai ilma õudust, häda.
Sellep meid toeta okasel rajal, eksiks ei jalg su armuajal.
Andesta, andesta, tröösti meid; rõõmusta kurbade südameid.


 

Püha Missa ajal


I Lauldav missa (Fr. Schubert).
Sissejuhatuseks.

104.

1. Oh, kellele ma pöördun, kui hinges valu, mure
Ja rõõmu; kelle juure ma lähen rääkima?
Su juure, armas Isa, läen rõõmus, kannatuses,
Sa läkitad ju rõõmu, teed terveks haiged ka.
2. Mis oleks mulle taevas, mis maa, kui sind ei oleks?
Vaid õudsed hirmupaigad, ma mänguks juhustel.
Sa oled see, kes määras mu teele kindla sihi,
Kes maa ning taeva mulle teeb armsaks kodumaaks.
3. Ent kas su ligi tulla võin süüdest koormatuna?
Kes maisel rännurajal on puhas sinu ees?
Täis lapselikku usku ma tõttan Isa hõlma
Ja kahetsedes anun: Mu Issand, halasta!
4. Su magus sõna kõlab: »Mu juure tulge teie,
Kes vaevatud ja mures, teilt võtan koorma ma!«
Õnn mulle! Kosutatult ma tohin, vaimustatult,
Mu Jumal, sinu rüpes au, kiitust hõisata.

Gloria.

105.

1. Kõrguses olgu au Jumalale! Taevane õndsate hulk laulab sääl:
Kõrguses olgu au Jumalale! Kogeleb meiegi keel põrmu pääl.
Imetlus täidab mind, rõõm on mul ka. Ilmade Isa, sind kiidan ka ma:
Au olgu Jumalal kõrges!
2. Kõrguses olgu au Jumalale! Hõiskab tähtede sädelev hulk.
Kõrguses olgu au Jumalale. Mühiseb meri ja sahiseb õhk.
Õndsate olende otsatu koor igavest tänu hõiskab su pool:
Au olgu Jumalal kõrges!

Evangeelium.

106.

1. Veel oli looming kujuta, kuis Kirjas loeme me,
Siis ütles Issand: »Valgus, saa!« Ta ütles — valgus sai
Ja elu ärkas liikvele, kord ilma sisse jäi
Ja kõikjal, kõikjal heliseb au, kiitus ülesse.
2. Ka inimese vaimule kord oli pime öö,
Siis tuli Jeesus ilmale, tõi valgust kõigile,
Ja tema püha õpetus, see kaotab patu töö.
Nüüd läbi ilma heliseb: Au Lunastajale!
3. Kuid hoiatavalt püha suu meil ütleb: Üksi usk
Ei ole maksev : elu truu tal õiget väärtust loob!
Sest kingi meile usklik meel ja süda, armu täis,
Et usu juhil õigel teel me elurada käiks.
4. Meil jõudu, julgust anna sa, et Lunastaja teed
Me mitte üksinda ei näeks, vaid käiksime sääl pääl.
Las oma evangeelium meil olla taevajuht
Ja vii meid oma heldusest auriiki, Issand, siit.


 

Püha Neitsi Maarja auks

 

128.

1. Südamlik Ema, oled kaitsjaks taevas, palu me, orbude, eest siin hingevaevas.
Meid, Eeva lapsi, kodutuid maailmas, armuga vaata, kui pisar meil silmas.
2. Kellele kurdaksime oma häda? Sulle vaid, Ema kallim, teeme seda.
Sa oled hea, kes patust vastu võtab, kes hingepiinas sinu juure tõttab.
3. Pälvinud nuhtlust oleme küll tõest’, õiglase, vihastund Taevaisa käest.
Kui aga karistada tahab tema, palu me eest, sa armurikas Ema.
4. Su poolt on Poeg, su poolt on ka Isa, kosta me eest, oh kuule meie kisa.
Näita tal oma valust murtud südant, kohe ta andestab meil, nähes seda.
5. Su Poja pärast, kes meid lunastanud, kes meie eest on rasket risti kannud.
Kustuski õiglase Taevaisa viha; selle eest armas oled, Ema püha.
6. Risti all valus murdus sinu süda, nähes su kallima Poja surmahäda.
See eest su eestkostmist Issand kuulda võtab, ning meie süüteod tasumata jätab.
7. Sina meid päästsid karistavast vitsast, aita meid astu taevauksest kitsast.
Selle eest tänu sulle tahan hüüda, Ema Maarja, igavest sind kiita.
129.

1. Ave Maarja, Jumala Ema, tuleme sind me õnnitelema.
Tahame ikka palveid sul viia.
Meie eest palu. Ave Maria!
2. Vaimudest püham sa meie meelest, puhtuse kiitust kuuled me keelest.
Lill nagu ilus sa üle liia, tähti man agu. Ave Maria.
3. Südames on sul heldus meil hoitud, meile kui ema anna sa toitu.
Puuduse hädast päästa meid püüa; nälja eest hoia. Ave Maria.
4. Nutsid sa Poja suremistunnil, pisaraid kuumi kurbuse sunnil.
Sinul on püüe ellu meid viia, surmast meid päästa. Ave Maria.
5. Südames näeme sul taevakoitu, kannad sa vaimus leekide loitu.
Lasku sa alla me juure siia, tule eest hoia. Ave Maria.
6. Südames sinul Jumala rahu, sõda su hinge iial ei mahu.
Meid aga tahab surmaga lüüa. Sõjast meid hoia. Ave Maria.
7. Kuningatar sa inglite juures, kuule meid, maiseid, kurbuses suures.
Aita sa palveid ülesse viia, meie eest palu. Ave Maria.
130.

1. Kaunim meritahti, Ema, oled sa.
Lunastaja Ema, sulle laulan ma.
Refrään: Meid kõiges hädas aita, oo Ema Maarja.
2. Valitud Jumalast, Ema, oled sa.
Valgem valgest roosist, Ema, avita!
5. Kõrgem taevainglist, Ema, oled sa.
Kaunim kõigist lillist, Ema, avita!
Puhta rõõmu allik, Ema, oled sa.
Muredes kui olen, Ema, avita!
5. Süütus sulle krooniks, Ema, oled sa.
Oma kõrgelt troonilt, Ema, avita!
6. Puhta elu teedel, Ema, oled sa.
Kasinuse teele, Ema, avita!
7. Halastavam kõigist, Ema, oled sa.
Ja kus meil on raske, Ema, avita!
8. Neitsi, Lunastajal Ema oled sa.
Kuuluda su Pojal, Ema, avita!

 

131.

1. Auväärne haldaja, taevalik õis, heldeim eestpaluja, aidata võid.
Pööra, oh pööra, rahuvürstinna, silmad me poole ja halasta meil.
2. Loojale oled sa helde ema, .taevaid tähena valgustad sa.
Pööra, oh pööra, targa juhina, silmad me poole ja halasta meil.
3. Hiilgav kui liilia, okata roos, hoovab sust õnnistus, õndsus ja troost.
Pööra, oh pööra, sa trööstijanna, silmad me poole ja halasta meil.
4. Läveks sa õndsusteel, puhtusekilp, kaitsemüür kristlusel, võigas ja õrn.
Pööra, oh pööra, sa võimas kaitsja, silmad me poole ja halasta meil.
5. Ema, sa suriööst valgusse viid. Haaraku põrgusööst, pandud tal piir.
Viid sa meid sinna, kus rahu on suur, pöörates silmad me poole, sa truu.

132.

1. Ave Maria, hele täht, koidul sirendad.
Su hiilgus imeline, meil Päästjat kuulutad.
Arm igavene, hell,
sind Looja Emaks valis ja troostiks kristlastel.
2. Sest ema ihus juba, nii Kirik õpetab,
Sa oled patust vaba, ei uss sind puudutand.
Oh Neitsi õilis mul,
ei ükski ilma kiitus või väärne olla sul.
3. Säält tervitus sai antud, kus kõigekõrgem troon,
ja Gaabrielilt kantud, kuis tahtnud Poeg on.
»Maarja, emaks saa,
kuid neitsiks pead jääma, nii püha puhtana.«
4. Sind varjama nüüd tuleb jõud Kõigekõrgemalt.
Sa puhtaim naisist oled, saad õndsaks Vägevalt.
Pant jumalik on see,
kes Pühast Vaimust saadud, tal nimeks Jeesuke.
5. Tal vastas armurikkalt siis Neitsi õnnelik:
»Ma olen Looja tütar, sul sõnakuulelik.
Teda tahan teenida
ja usun, mis ta rääkis: Las sõnal sündida.«
6. Maarja, üksnes sina jäid emaks veata.
Sust sündis Lunastaja, nii Kiri tunnistab.
Su enda laps sind lõi,
Oh imeline Ema, ei sarnast leida või.

133.

1. Oh ülistage kooris Maarjat, kelle au
on ise suureks teinud kõrgeima Looja nõu.
Refrään: Taevainglid aulised, rahvapõlved põlised,
kiitke kõigest südamest Issandat igavest
õndsaima Maarja eest.
2. Maarja on, kes naistest sai äravalitud,
Et temast rahutooja saaks meile sündinud.
3. Suur Jumal sinus väge on üles näidanud.
Sa oled, puhtaim Neitsi, meil Jeesu kinkinud.
4. Sa üksi oled saadud ju pärispatuta.
Sind iial patuhimu ei saanud puutuda.
5. Oh Lunastaja Ema, meid päästa häda seest,
Ja hoia oma lapsi ka kurja surma eest.

134.

1. Sind, kuninganna, tervitan, oo Maarja!
Sa Loojat kandsid emana, oo Maarja!
Refrään: Keerubid hõisake, seeravid aidake,
kuningannat austage!
Salve, salve, salve regina!
2. Sa Neitsi pärispatuta, oo Maria.
Sa koidutäht, meil valgusta, oo Maria!
3. Me Eeva lapsed õhkame, oo Maarja!
Ja lootes su peale vaatame, oo Maarja!
4. Siin pisarate oru sees, oo Maarja!
Me käime nuttes, leinates, oo Maarja!
5. Meil oma heldust avalda, oo Maarja!
Su Pojaga meid lepita, oo Maarja!
6. Sa vägev Neitsi, halasta, oo Maarja!
Me palveid kuule armuga, oo Maarja!
7. Sa oled kuni surmani, oo Maarja!
Meil rõõmu põhjus alati, oo Maarja!

135.

1. Oo Maarja, armu ema, elav sa Jumala troon.
Vaata heldelt meie peale, naiste ehe sa ning kroon.
Sinu poole hüüame, sinult abi ootame.
Oo Maarja, armu ema, sinult abi ootame.
2. Meie silmad, meie käed on su poole tõstetud.
Põgenev su kaitse alla ikka sai õnnistatud.
Kõik mis vaesed vajame, sinult julgelt loodame.
Oo Maarja, armu ema, sinult julgelt loodame.
3. Põlvili su trooni ette toome kõik, mis vaevab meid.
Palume, su Poja kätte pane meie südameid.
Kurbadel sa troostija, rõõmu põhjus otsata.
Oo Maarja, armu ema, rõõmu põhjus otsata.
4. Armsaim Ema, viimsel tunnil tõtta abiks meile veel.
Selle viletsuse läbi vii meid lõpuks taevateel.
Kui hing lahkub keha seest, näita meile Jeesukest.
Oo Maarja, armu ema, näita meile Jeesukest.

136.

1. Oh halastuse emake, Maarja kuninganna,
Ma tervitan sind, täheke; mu teele valgust anna!
Oh kustuta mu kurvastust, sa tunned minu igatsust.
2. Sind ööl ja päeval palun sest, oh vaata minu häda,
Ja sinu suurest heldusest mind ära ilma jäta.
Su emameelt mul avalda, et rõõmu võiksin omada.
3..Neil näita oma Pojakest, sa Ema kõigist parem.
Me tervitame lapsukest, kes meil on kõige kallim.
Kui õnnistab meid Jeesuke, siis rõõmuks muutub elutee.

137.

1. Mu armsaim emake, mind võta endale,
Mind võta oma helde varju.
Mul käsi ulata, näita mul kodu sa.
Oh ema, kes sa häda tunned.
2. Mu armsaim emake, mind võta endale,
Kui rõhuvad mind elumured.
Siis näita ennast sa mu helde troostija.
Oh ema, kes sa häda tunned.
3. Mu armsaim emake, mind võta endale,
Kui kord ma olen surmavaevas.
Siis tule abiga, vii Isa kotta sa.
Jää heldeks emaks mul veel taevas.

138.

1. Ilu sees säramas, kõrge ja võimukas, armu täis hellake, taevalik Neid.
Sulle ma igavest pühendan südamest ihu ja hinge, võta sa neid.
Varandust, elu, rõõmu ja valu,
Kõike, mis olen ja mis oman ka, rõõmuga annan, Maarja, sul ma.
2. Patuta sündinud, ainuke valitud Jumala ema, tütar ja pruut.
Patuste hulgas sa puhtam kui keegi muu, Issandal templiks ehitatud.
Liiliast valgem, roosist veel õrnem,
Taevaste ilu ja maisete kroon: Taevas ja maa sinu kiitust täis on.
3. Ustavaks leitud, ülimaks tõstetud, juhtivaks täheks meil mere pääl ka.
Troonile astunud, aukiirtest piiratud, lähedaim Issanda troonile sa.
Armupilt oled, heldusest põled:
Armude ema, Maarja, sind nüüd kiidab maailma ja inglite hüüd.
4. Jumala kandja sa, Kristuse toitja ka, rõõmust nii rikas kui valudest sa.
Kes küll meist, süüdlastest, kõlbaks su sarnaseks,
Ema, nii vooruslik, puutumata?
Oh pühitsetud ja õnnistatud
Ema ja Neitsi, sa üksi süüta: Ole meil patustel emaks sa ka!

139.

1. Kui oleks haljal vainul ma õitsev lilleke,
Ma tahaks lõhna laota su jalgel, emake.
Maarja valge liilia, sa Neitsi neitsitest,
Las lillena mind õitsta su armuaia sees.
2. Kui täheke ma oleks seal kõrgel taevateel,
Ma tahaks alla tulla ja paista sinu eel.
Oh imeline Ema, Maarja troostija,
Su kuningannakroonis mul luba särada.
3. Ma tahaks ingel olla, kel tiivad hõbedast,
Kes iialgi ei väsi sind, Ema, austamast.
Maarja, õnnis taevas, kus inglid kiitvad sind,
Oh aita taeva tulla, su ingliks võta mind.
140.

1. Heliseb väljadel, metsas ja mägedel
:tervitus hell!:
Helise Emale, kes üle tähtede,
:helise kelli:
2. Helike õrnake, kanna sa kõrgele
:palvet mu poolt!:
Aita, Maarja, sa elus ja surmas ka,
:kanna sa hoolt!:
3. Kellake, kutsu sa nagu nüüd puhkama
:taeva kord mind!:
Nagu nüüd mina sind, tervita, Ema, mind
:ükskord ka sääl!

 

141.

1. Ave, Ema kõrge, meritäht nii selge,
Neitsi puhas, särav, õnnis taevavärav.
2. Gabrieli huultelt rõõmsa “ave” kuuled,
Eeva nime muudad, rahu anda suudad.
3. Päästa süüdest ilma, ava pimet silma,
Kaota kurjust, valu; kõik head meile palu.
4. Näita, et sa ema, et su läbi tema,
Kes on sinu pojaks, meie poole hoiaks.
5. Ainuline Neitsi, heldem kõigist teisist,
Palu meile süütust, tasandust ja karskust.
6. Puhas elu anna, õigel teel meid kanna,
Kuni Jeesust näeme, jäädvalt rõõmustame.
7. Võta kiitust, Isa, ühes Kristusega,
Püha Vaim, kolmainus Jumal igavesti.

 

142.

1. Seisab valurikas Ema nuttes risti all, kus tema näeb, kuis kannatab ta Poeg.
Tema hingest tungib läbi valu, kurbuse ja häbi üliterav, lõikav mõõk.
2. Oh kui kurb ja murest murtud on see üliõnnistatud Ainusündnu Emake!
Ahastus ja hirmus valu täidab, nähes Poja elu kustumas, ta südame.
3. Kas on keegi, kes ei nuta, kui ta Jeesu enda ette selles piinas kujutab?
Kes ei peaks küll ühes tundma Ema valu, kaasas kandma, mis ta Pojas kannatab?
4. Oma rahva patu ette näeb ta Jeesust piina kätte piitsa alla nõrkemas.
Oma armast last näeb tema oma vaimu surijana Isa kätte uskuma.
5. Oh mu ema, armuläte, tee mind mõistma valu väge, tee et leian sinuga.
Tee, et sütiks minu süda armus, nähes Jeesu häda, et ta täituks temaga.
6. Püha Ema, las need haavad, mis su Pojal löödud saavad, minu hinge tungida.
Et ma teaks: mis mina teinud, sinu Poeg on ära maksnud. Jaga piina minuga!
7. Las mind enesega nutta, Jeesu valust osa võtta, kuni jatkub elu mul;
Minu ainus soov on tulla sinu Poja risti alla ja seal seltsiks olla sul.
8. Oh sa Neitsi ülipuhas, tee, et armastuses pühas ühes suga leinaksin.
Tee, et Jeesu surmapiina, ahastust ja valu mina ja ta haavu tunneksin!
9. Tee, et Ristilöödu piinad, januvaev ja naelahaavad võiks mu hinges põleda.
Et ei vihaleegis põle mina, kaitsejaks mul ole kohtupäeval, Neitsi, sa!
10. Kristus, kui siit lahkun mina, anna Ema läbi sina võidupalmid minule!
Ja kui surm mu ihu nõuab, tee, et siis mu hing siit jõuab paradiisi õndsusse.

 

144. (O sanctissima)

Oo sa pühalik, oo sa neitsilik, helde Neitsi Maarja!
Täiest plekitu, ikka armastud, palu, palu meie eest!
Oo sa trööstija, kaitsev varjaja, Neitsi Ema Maarja!
Kõik, mis ihkame, su abil loodame, palu, palu meie eest!
Neitsi, aita sa ; Ema, vaata ka, kuule meid, oo Maarja!
Hävitad ohtu, kannad ju rohtu, palu, palu meie eest!

145.

1. Maid kaunist kiitma tulge, ta lillis ärganud.
Ta vastu hellad olge, kes ilu märganud.
Nüüd rõõmsal, rikkal häälel meil helisegu rind
Ja astkem aasa peale, kus lillis laulab lind.
2. Oh tütar, mõrsja, ema, Kolmainsus pühitsend.
Kord lilli õilmitsema neil ehtinud sa end.
Laps, kastelõhnast korja sa kannikesi nüüd,
Maikuningannat orja, tal ehi lillirüüd.
3. Küll rikas armukastest, sa kaunim taevaõis.
Kes iial inimlastest sul võrdne olla võis?
Nüüd andkem altarile maiõisi õrnemaid.
Auks pühal Neitsil lilli kõik kandkem kaunimaid.
4. Ta emakätel kannab me Taevakuningat,
Kes ennast ohvriks annab me eest, kel igipatt.
On süda Poja päralt mai kaunitaril sel.
Ka meile tuksub härdalt, on armuõites hell.
5. Maikuninganna, vaata meid alla armuga.
Su poole üles saata meil laule luba sa.
Tee rikkaks armumahlast sa taevalilli meil.
Siis meist kui edenlastest on kõnet taevateil.

 

146.

1. Maarja, kiidab sind me meel, mai kauneim kuninganna.
Sind tänab rõõmuga me keel, sul tervitusi kannab.
2. Mis võrdne sinu ilule, su vooruslikul läikel?
Sa särad nagu tähtetee kui kaunim kevadpäike.
3. Auks sulle ehtida küll end meil iga neitsi püüab,
Täis hardust nende noorusrind su ilu järgi hüüab.

147.

1. Maarja, sind armasta ikka mu nõu,
Ma rõõmus ja kurbuses annan sul au.
Mu süda, Maarja, sul põlemas on
Täis armastust, rõõmu,
oo taevane õnn.
2. Maarja, nii mahe, nii lahke küll sa.
Mu armastust sinule pühendan ma.
Mu ema sa oled, su lapseks jään ma.
Ei elus, ei surmas sind hüljata saa.
3. Oh anna, et südamest armastan sind.
Oh anna, et kiitus võiks elusta mind.
Oh anna, et ei või häda, õnnetus
Mind lahuta sinust, kes õnne mul tõi.

148.

1. Seal haljal aasal ikka lill õitseb imelik.
Teist sarnast terves ilmas ei leia sinu pilk.
Kui iial hädas nutad, siis kaovad pisarad.
Kui lille ligi ruttad, ta poole palvetad.
2. Kui vaenlane sind haavab, sa ligi surmale,
Siis lille lõhnast hoovab uus elu sinule.
Sul tuntud lill see, süütu on tõesti — usun ma.
Maarja puutumata, nii nimetame ta.
3. Maarja on see, hella, see liilia valitu.
Ma tervitust: toon talle, kes Vaimu varjutu.
Maria on see puhast, see üliarmas õis.
Kus on küll leida roos, kes ta kõrval seista võiks?
4. Oo magus õiekene maapinnal hämaral,
Tee rõõmsaks meie meeled su helgil heledal.
Ja pühadust ja rahu meil hõõgu hingesse
Ning surmatunnil palu meid taevaõndsusse.

149.

1. Mu südamesse joonistatud on pilt nii kaunis, hellake.
Ta mõttekujuks kõigil antud, mis iial head sai ilmasse.
Nii häil kui kurjel päevil rinnas see pilt on minul kõrges hinnas.
2. Ma nägin teda juba hällis mu esmakordsel reisuteel,
Ja jumaluse ilu helkis ta joontest vastu mulle seal.
Seal õppisin sind armastama, mu emake, ja ülistama.
5. Ma nägin teda vaikses hiies, kus kabel seisab üksikult.
Seal lambi valgel palvet viies mind piiras õhtupäikse kuld.
Ja ainult Jumal ise nägi, mis minu hing seal läbi tegi.
4. Ja kus ma iial südant leidnud, kel osaks ainult valutaud,
Kes muud kui muret pole tunnud ja kelle ainus lootus haud,
Seal nägin ma ka selle kuju ja kohe hääbus tusatuju.
5. Ses elus hoovab troosti mulle ja surmas imepildi loit,
Kui laskub tume vaheriie ja särab viimse päeva koit.
Siis loodan taeva vainudella sind näha ma, Maarja hella!

150.

1. Oh armude ema, meid kannab su pühale pildile tee.
Maarja, meid õnnista, aita, et sihile saaksime me.
Et rõõmu sul võiksime teha ja ise ka uuendust näha.
Refrään: Oh armude ema, meid kannab su pühale pildile tee.
2. Kus iial me kohtame teedel, kus kannab meid usulik püüd,
Seal heliseb vastu üksteisel »Maarja, Maarja« me hüüd.
Kui kuulete tervitust seda, te õndsaks siis kiitke ka teda!
3. Me koormatud patust ja murest, kui usklikult jalg meil teed käis.
Su pildile pöörduvad silmad ja südamed usaldust täis.
Ka pimedaid juhi, Maarja, et neidki võiks taeva tee viia.

151.

1. Mõtle, helde kuninganna, et see maa pääl kuulmata,
Et ei sina vastust anna sel, kes tuleb palvega.
Refrään: Ei, oh ema: Igalpool kõlab sinu laste huultelt,
Et Maarja palvet kuuleb ja ei täida: Kuulmata, igavesti kuulmata!
2. Kes su kaitse alla tuleb, kes vaid sind ei unusta,
See peab tõesti tunnistama, et ka põrgu võimuta.
3. Võta kuulda minu palvet, juhi mind su Pojale.
Ava mulle taevavärav, et ma leiaks Jeesuse.
— Jah, oh ema…

152.

1. Näe, pilvi paisub mustavalt ja meri möirgab vahus.
Näib piksenooli pilvi alt, kõumürin mustasmahus.
Mil lõpeb meie hingepiin, mil koidab hommiksära siin?
Refrään: Oh tõuse, ilu algus,
täht merest, koiduvalgus!
2. Näe, laintetormest kõigub laev, ööl lõpp ei taha jõuda.
Mil lõpeb merel meie vaev, et püha randa sõuda?
Kes Issanda sa sünnitand, sa koidutäht, ja valgustand.
5. Mil rebeneb ju pilvesein ja tahab päikest anda?
Ja lõpeb öösse uppuv lein ning saame koduranda?
Vii välja meretormist meid, sa elutäht, meil näita teid!


153.

1. Meritäht hiilgav, armuvürstinna, kurbadel kõigil kosutus, troost.
Kui sa mu ligi, pole mul hirmu, kõik siis nii helge, kõik siis nii hää.
Refrään: Kuule mu palvet, pööra nüüd pale;
Haldur, mul anna rahu ja pääst!
2. Meritäht kiirgav, valude ema, kõigil, kes rusut, abi ja troost.
Kui sa mind trööstid, palgelt kaob pisar, ununeb kurbus, ununeb vaev.
3. Meritäht kiirgav, väravaks taeva, laevnikel kõigil lootus ja siht.
Kui mul teid näitad, kui sa mind juhid, vaikivad tormid, randa ma saan.

154.

1. Neitsi, Ema Jumalal, võta sa mind enesel!
Sulle elus, surmassa, sulle õnnetuses ka.
Sulle raske risti all, sulle nüüd ja igal a’al!
Neitsi, Ema Jumalal, võta sa mind enesel!
2. Ema, su pääl loodan, toetun ma; ema, su pool hüüan, õhkan ma;
Ema, sa parim, mind aita sa; ema, sa võimsaim, mind kaitse ka!
Oh õpeta, ema, paluma; oh aita mul, ema, võidelda!
Oh aita mul, ema, kannata; oh tule, jää, ema, minuga!
5. Mind aidata võid ju, oh võimsaim sa; mind aidata tahad, oh parim ka.
Mind aitama pead nüüd, oh ustavaim; mind aitama saad ka, halastavaim.
Sa armude ema, kilp kristlastel; sa patuste varjupaik õndsusel.
Sa maailma lootus, sa taevatipp; sa kurbade trööstija, võidulipp.
4. Ei keegi su palvel veel asjata käind, ei kellegi palve veel unustust näind.
Sest hüüan ma kindlalt, kui rõhub mind rist: “Maarja, mind aitab, ja alati just!”
Ka surreski hüüan täis usaldust ma: “Maarja mind aitab, nüüd, igavest ka!”
Nii usun ja elan ja surengi ka: “Maria mind aitab, et taeva saan ma!”
5. Neitsi, Ema Jumalal, võta sa mind enesel!
Sulle elus, surmassa, sulle õnnetuses ka.
Sulle raske risti all, sulle nüüd ja igal a’al!
Neitsi, Ema Jumalal, võta sa mind enesel!

155.

1. Ultima in mortis hora Filium pro nobis ora.
Bonam mortem impetra, Virgo, Mater, Domina.
2. Karmi surma niitval sunnil, meie elu viimsel tunnil,
Surma hää eest Poega sa, Neitsi, võta paluda!
3. Kuule lapsi anumisel, kuule eksjat palumisel.
Las meid jõuda rahusse, vii meid oma Pojale!
4. Oh mu Jeesus, heida armu; aita inimest, vaest põrmu,
Keda vaevab kurbus siin: Igavesse rahu vii!


Pühakute auks
156.

1. Oh kaitseingel helde, mul taevast saadetud,
Kui armsalt minu pärast sa ikka hoolinud.
Mu hinge parim sõber, kuis võiksin tänada?
Mind võta ikka hoida ja saada kaitsjana.
2. Kui vaenlane tige mu hinge varitseb,
Kui hädaohu tunnil mul süda väriseb,
Siis lenda kiirel tiivul, su varju peida mind.
Mul, armas ingel, näita, kui suur on taeva hind.
3. Mul vahiks, kilbiks ole, mind aita igal tööl,
Et ei saaks saatan kole mind puutu päeval, ööl.
Oh hoia patuhäbist, käi kaitsedes mu eel,
Ning, on mu elu läbi, mind juhi taevateel.
157.

1. Taaveti soost, püha Joosep, kuulsaim võsu tärganud,
Puhta Neitsi puhas peigmees, Jumalalt sa valitud.
Ustav kaitsja, Joosep, mulle oma käsi ulata,
Ja su lapsena mind hoia kõigest ebapuhtast sa!
2. Jeesuslapse kasuisa, püha perekonna pea,
Sinu helde hoole alla oli antud Jeesuke.
Petlemmas tal valmistasid vaest aset silmavees:
Oh kui hardalt palvetasid Neitsi Poega sõime sees.
3. Kui Heroodes vihast keedes nõudis surma lapsele,
Sina inglilt seda teades saatsid Jeesust varjule:
Tõttasid Egiptusesse väsinult, täis kurvastust.
Oh kui mindki häda luurab, aita siis täis armastust.
4. Vaeses töötoas, oh Joosep, nägid Jeesust vaevades.
Suur maailma ehitaja kuulas sõna vaikides.
Aita mind ka sõna kuulda, tööd ja vaeva hinnata.
Võta mind, kui elu lõpeb, enda juure puhkama.

158.

1. Nüüd Joosepi juure sa mine ja palu; ta isalik süda täis armastustuld.
Ta vähendab häda ja vaigistab valu; tal avatud süda sul olgu kui kuld.
2. Ei sarnane väärtuses temale ingel. On Jumala lemmik ta valvuse all.
On vastutus suur, aga kerge ta hingel, sest jumalik mõrsja on kõrval ju tal.
3. Seal Joosep ja lapsuke, ema Maarja: Pilt ülendav sellest maailmale näis.
Laps tõotab ta palveid kord taevasse viia, sest Joosepi süda on armastust täis.
4. Teid Joosep küll päästab. Ta juure kõik tulge, ta Jumalas võimas ja rikas ja hää.
Kõik õigele, pühale sarnased olge; ei Joosepi annetest ilma siis jäi.
5. Hea Jeesus, Maarja ja Joosep, kord üles nad kannavad taevasse õndsusse teid,
Kus Jumala armu ja helduse süles teil osaks saab Eedeni pärlite leid.

159.

1. Oh teie sõbrad Jumalal, kes õndsad taevas üleval,
Ja trooni ees seal seisate, meil armu, heldust paluge!
Refrään: Meid aidake, et häda sees meil igavik siin seisaks ees,
meil Jumal taeva lahti teeks!
2. Sa kuninganna kõige pealt, Maarja, helde ema, seal
Ja inglikoorid, võimu täis, meid võtke kaitsta eluteel.
3. Te esiisad ühtlasi, kelt õndsus tärkas rahvale;
Te valgustatud nägijad, kes Kristust vaimus nägite.
4. Apostlid kõrgestaustatud, kes ilmast üle säranud;
Te pühad, kes te Jumalal truuks jäänd ka piinasurma all.
5. Oh neitsid, kes te puhtuse siin hoidnud oma Jeesule;
Te pühad naised, voorust täis, ja kõik, kes õige tee peal käis.
6. Me Jeesu vere nimel teid nüüd palume: Oh kuulge meid
Ja pühale Kolmainule te rahva häda teatage!


Pühast Kirikust

 

160.

1. Truuks oma ristiusus jääda mul,Jeesus, armu heida!
Mind sinu Kirik õpetab; seal selget tõtt võib leida.
Mu Jumal, Tõde, palun sind : Kinnita selles usus mind,
Et igavest sind leian.
2. Altari pühim Sakrament mind eluajal toidab.
Ja nii, kuis Issand ütles ka, mu lootust taevas täidab.
Nii jään ma lootma kindlasti; sest Kirik õpetab, et nii
Ma taeva elu pärin.
3. Ju Issand teab, mis vaja mul; ta tunneb minu nõrkust.
Mul näitab evangeelium Kiriku süles tarkust.
Hea karjane, ma tänan sind. Su Kirik kasvatagu mind,
Ta on su õige kari!

 

161.

1. Üks hoone hiilguskumal küll särab kalju peal.
Ta ehitanud Jumal
ja kindlustanud seal.
Refrään: Kiitke Issandat, hüüdke Jumalat!
Tee meid ses usus truuks, loo meile süda uus!
2. Küll põrguvägi rindel keeb, möirgab vihane.
On hoone püsikindel,
tal alus kaljule.
3. Troost olgu sul! Las tormab, las murdub, mis ei jää!
Las häda, häda korvab,
ei Kirik hukka läe.
4. Las rüüstab vaenlasviha me elu rikkuse,
Ta peab jätma koha
meil isamajasse.
5. See on see Päästja truudus, mis valvama tad jääb:
See on see Vaimu suurus,
mis tugevamaks teeb.
6. Vaim, süüta tulekeeled me hingis põlema:
Seo ühte inimmeeled, üks süda olgu nad!
162.

1. Püha Kirik, hingede kodu, ainult sinus rahu, õnn.
Ainult sinu altari telgis Issand ligi meil on;
Juhib tugevaid, troostib nõtru, annab surnutel eluõhku.
2. Püha Kirik, kõikide ema, kõigil avatud su telk,
Kõiki õnnistab sinu käsi, kõigi üle su helk.
Lapsi tuleb ja vanu rauku, kõigil taevalist jagad toitu.
3. Püha Kirik, taevavärav, Jumala aujärg su sees.
Inglid laulvad, pühade palved kostvad altari ees.
Ja kui jumalik ohver toodi, taevas kergitas ise loori.

168.

1. Oota, hing, oh oota Issandat sa. Tema peale looda, ta on Päästija.
Öö vististi läeb sul koidule. Talve järel tuleb kuldne kevade.
Murede marus ja häda sees on sul varjuks Jumal, truu abimees.
2. Oota, hing, oh oota Issandat sa. Tema peale looda, ta on Päästija.
Kui langeb kõik, sul on varjupaik. Kangem kui su kaitsja pole lainte käik.
Ta on ju aitja su häda sees. Meidki, Issand, aita, truu abimees!

169.

1. Kus on sinul, hingeke, rahumaa pind?
Kes varjavi tiibuga katab küll sind?
Ei paku mul rahuldusranda maailm, kus pattu ei ole, ei nuta mu silm?
Ei, ei, ei, ei, siin pole ta, vaid kodu on hingele valguse maa.
2. Maailma kui jätad, siis kodumaad näed, kus ilus mul ilmuvad inglite väed.
Jeruusalemm üleval, kaunim mul sa, küll hingele kodumaa leian seal ma.
Jah, jah, jah, jah, üksinda see on rahumaa rannale valguse tee.
3. Kui õnnistav rahu on Jeesu man seal, kus vaikinud surm on ja valude hääl
Kus kannelde kõla ja inglite ring, kõik hüüavad: Tere ju tulemast, hing.
Seal, seal, seal, seal rahumaad näen: Vaid sinna ma taevlikku vaikusse läen.

170.

1. Paista eel meie teel, õnnis igavik!
Meie meelil jõudu anna elukoorma raskust kanda,
südamele rõõm.
2. Vaev ja piin küllalt siin varalt õhtuni.
Silmad häda kõnelevad, südavalu avaldavad,
murelik see ilm!
3. Jeesus, sa, üksinda oled lootus meil.
Kõnni ees ja las meil vaata haljad aasad, kuhu saata
sa meid lubanud.
4. Igavik, tulevik, valgusta me ees,
Et me suurest aru saame, väikseid asju tühjaks peame.


Õnnis igavik!

1. Me Looja nimel rändame, täis igatsust ta järele.
Meil saada armu heldena, kolmainus Jumal, püha sa!
2. Me Looja nimel rändame ja Jumal:Isa hüüame.
Meid hingesurmast kaitse sa ja igas hädas avita!
5. Me Looja nimel rändame: sind Lunastajat anume.
Oh oma kannatusega meid patust puhtaks pese sa!
4. Me Looja nimel rändame ning Püha Vaimu palume,
Et tema armuvalguses meil oleks ikka südames.
5. Me Looja nimel rändame, Maarja juure tuleme.
Me eest sa taevas palveta, meil Pojalt armu omanda!
6. Me Looja nimel rändame, teie pühakuid me hüüame,
Et Kristust me eest palute, mis päästuks vaja hingele.
7. Me Looja nimel rändame ta taevariigi järele.
Sa tõde, õiglust levita; meilt valeõpe kõrvalda.
8. Me Looja nimel rändame, me kummardus on sinule.
Veel kaitse kurjast, palume, ja aita jõuda taevasse.3